Radioloogiakliinikusse igatsetakse väga tööle saada

Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika ühisõppekava koordinaator Tartu ülikooli kliinikumis on Andrus Aavik. Temagi on füüsik.

Andrus Aavik  ütles, et häid spetsialiste, kas siis meditsiinifüüsikuid või biomeditsiinitehnika insenere on Eestis koolitatud hulk aega. Aga ühed on tulnud Tartu ülikoolist ja nemad on olnud väga tugevad teoreetilise füüsika asjatundjad. Teised jällegi Tallinna tehnikaülikoolist ning nemad on olnud suurepärased insenerimõtlemisega inimesed.

«Kahe kõrgkooli ühisõppekavas on need omadused kombineeritud,» sõnas Aavik. «Nende üliõpilaste ettevalmistus saab olema tunduvalt parem. Näiteks praegused praktikale tulijad oskavad küsida juba niisuguseid asju, mida mina ei osanud küsida isegi mitte siis, kui tööle tulin.»

Aavik ütles, et ülikooli kliinikumile vajalikud meditsiinifüüsika spetsialistid ja biomeditsiinitehnika insenerid on kliinikum välja koolitanud peamiselt ise.

Radioloogiakliinikus on praegu kõik töökohad täidetud.

«Meil on kihvt kollektiiv,» ütles Aavik. «Kuna radioloogia areneb hästi suurte sammudega, siis meie juurde tahetakse väga tööle tulla.»

Aavik luges üles oma kolleege: üks füüsik vastutab kompuutertomograafide ja röntgeniaparaatide eest, teine magnetresonantstomograafide ja angiograafide eest.

Üks füüsik tegeleb magnetresonantstomograafia uuringutulemuste järeltöötlusega – funktsionaalsete uuringute analüüsiga, mida kasutatakse teaduses ning mis on juurdumas ka tavameditsiini.

Siis on neil füüsik nukleaar­meditsiinis ja samuti on neil füüsikust biomeditsiinitehnika insener tööl silma- ning nina-, kõrva- ja kurgukliinikus.

Lisaks biomeditsiinitehnika insenerid, kes töötavad tehnikateenistuse koosseisus ning kel jätkub ülesandeid terves haiglas.

Nemad hoiavad korras patsientide jälgimise monitore, hingamis- ja narkoosiaparaate, EKG-aparaate, funktsionaaldiagnostikaseadmeid, operatsiooniteenistuse seadmeid ja paljut muud.

Mis kiirgusmeditsiini puutub, siis Andrus Aaviku sõnul on üks asi see, et seade peab töötama tõrgeteta, teine asi, et kiirguse kasutamine oleks optimeeritud.

«Head ja selget pilt võib olla arstil mugav vaadata küll, kuid liiga selge pilt tähendab sageli seda, et patsient on saanud liialt palju kiiritada,» selgitas ta.

Aavik märkis, et loomulikult ei lähe sellisel hulgal füüsikuid ja insenere vaja väiksemates haiglas. Ka ei ole väikestel haiglatel võimalik neile piisavat töökoormust anda ega konkurentsivõimelist palka maksta. «See on aga ka füüsiku ja inseneri töö väärtustamise küsimus ja valiku küsimus,» ütles ta.

Üks, mida Aavik kõikide Eesti haiglate meditsiinitehnika inseneride hea koostöö näitena esile tõstis, on Eesti tervishoiu pildipank – lahendus, mis on Eestis käima lükatud palju globaalsemalt kui kus tahes muul maal. See võimaldab meditsiinikujutisi tervishoiuteenuse osutajate vahel jagada kiiresti ning vältida liigseid kordusuuringuid.

Pildipank on loodud koostöös meditsiinitehnika inseneride, radioloogide ja teiste erialade arstidega. «Tõsine laia meeskonnatöö tulem!» sõnas Aavik uhkelt.