Klubide ja kõrtside ümber hiilib vägivald

Illustratsioon: Allikas: politsei, graafika: Artur Kuus

Lisaks Tartu kesklinna räpasusele oli ka turvalisus argument, miks linn otsustas vahepeal piirata välikohvikute lahtiolekuaega. Ettevõtjate surve sundis linna küll sellest otsusest loobuma, kuid probleem jääb – füüsilist vägivalda on kesklinnas palju.

Lõuna prefektuuri statistikaandmete järgi 2011. aasta algusest 2013. aasta novembri lõpuni on kesklinnas loendatud 1050 politsei sekkumist vajanud juhtumit. Üsna suur osa neist olid seotud avaliku korra rikkumisega, tihti tuli korrakaitsjail lahendada ka inimestevahelisi konflikte.

Konfliktikohad on enamasti suuremate ööklubide – Atlantis, Maasikas, Tallinn jt – lähiümbruses. Tooni annavad veel ka Tasku keskuse ümbrus, Raekoja plats, Rüütli tänav ning Laial tänaval Zavoodi baari ümbrus. Ülejäänud kohtades tekib tülisid harvem.

Statistikast joonistub välja seegi, et talvisel ajal on politsei sekkumist nõudnud konfliktid aset leidnud rohkem ööklubide juures, soojemal ajal on peksmisjuhtumeid esinenud ka mujal linnas.

Korrakaitsepolitsei jagab oma jõudusid vastavalt statistikale ja kogemusele: palgapäevade järgsetel nädalalõppudel ja pikkade pühade ajal käib meelt lahutamas märksa rohkem inimesi kui kuu lõpus ja nädala sees. Nii-öelda raskematel perioodidel saadab Tartu politseijaoskond tänavatele ka tavapärasest palju rohkem patrulle.

Politseijaoskonna juhi Kaja Suure sõnul ei pea selline ennustamine aga kaugeltki alati paika ning nii mõnigi palgapäevajärgne nädalalõpp võib olla  ootamatult rahulik. Vaikne kuulõpp võib kujuneda aga rahutuks. «Suurte rahvamasside ohjeldamist Tartus vaja ei ole,» leidis Suur.

Alkoholi laastamistöö

Mis puudutab kaklusi ja rüselusi, siis üldjuhul on tegemist ühise alkoholitarbimise käigus väga kiiresti tekkivate tülidega, mida on samuti raske ette näha. Rahumeelseid möödujaid riiukuked tavaliselt ei tülita, kuid aeg-ajalt juhtub sedagi.

Kui keegi tahab lihtsat vastust, kuidas päevapealt Eestit turvalisemaks muuta, siis võtmesõnaks on mõistlik alkoholitarbimine, märkis Tartu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Kert Kotkas.

«Statistikaandmeid läbib alkohol nii jämeda punase joonena, et hakkab õudne,» tunnistas Kotkas Eesti rahva joomalembusest rääkides. Meelemürgist tekib ebaadekvaatne reageerimine elulistele sündmustele. Hetkeemotsioonid paisuvad sekunditega vägivallaks.

Väga sageli on ka vägivalla- ohvrid alkoholijoobes. Tuleb ette sedagi, et nad on omalt poolt konflikti provotseerinud, tõdes Suur.

Kotkas lisas, et alkoholijoobes ebaadekvaatseid inimesi valivad teiste seast välja ka varavastaste kuritegude toimepanijad. Ohver valitakse ikka selline, kes osutaks võimalikult vähe vastupanu.

Välikohvikute lahtiolekuaega piirama ajendas linnavalitsust muu hulgas politsei tõdemus, et neil ei jätku kesklinna öise turvalisuse ja korra tagamiseks politseinikke, rääkis mõni aeg tagasi Tartu Postimehele ettevõtlusala abilinnapea Kajar Lember.

Sellist patrulljõudu, et kogu aeg kesklinnas seista, tõepoolest ei ole, nentis Suur. Reageerimisvõimekus on aga olemas ning vajaduse korral sõidetakse kohe välja, lisas ta.

Tuleb hakkama saada

«Alati võib öelda, et politseinikke on vähe, kuid nende arv sõltub sellest, kui palju on politseil raha inimesi välja panna,» tõdes Lõuna politseiprefekt Tarmo Kohv.

Lähiaastatel ei ole rahalise olukorra märkimisväärset paranemist ette näha. «Peame hakkama saama samasuguse ressursiga, mis meil praegu on,» sõnas Kohv. Tema hinnangul on Tartumaal korrakaitsepolitsei olukord siiski suhteliselt hea.

Kohvi sõnutsi ei saa politsei pidevalt seista kesklinnas, vaid on tarvis tegeleda ka väga paljude teistsuguste kuritegudega. Muu hulgas tegi politsei möödunud pühade ajal Lõuna-Eestis halvas mõttes uue rekordi: muu töö kõrval peeti kinni 59 roolijoodikut, rääkis prefekt. «Ja volber on veel ees,» viitas Kohv laiale tööpõllule.

Tuleval nädalal kohtub prefekt linnapea Urmas Klaasiga, kellega on kavas muu hulgas arutada nii tänavakohvikute küsimusi kui ka linna suurürituste turvamist.