Emajõe Suveteater ostis palvela

Arhitektuuriväärtuslik palvelaks ehitatud hoone Tähe 66 toimis aastatel 1931–2013 katkematult pühakojana. Foto: Margus Ansu

18 aastat ilma kindla kodusaalita tegutsenud Emajõe Suveteater ostis endale maja Karlova linnaosas aadressil Tähe 66. Aprilli alguseni kuulus see Tartu Kolgata baptistikogudusele.

Suveteatri juhi ja omaniku Andres Dvinjaninovi sõnul tundus väga põnev väljakutse võtta Tartus kasutusele uus saal, et edendada teatri-, kontserdi- ja muud kultuurset tegevust. «Meil õnnestus palvela ära osta,» ütles ta.

Kolgata koguduse pastor Leho Paldre rääkis, et kogudus ostis mullu sügisel järelmaksuga kirikuhoone aadressil Veski 40. «See on meie senisest Tähe 66 asunud palvelast kolm-neli korda suurem,» ütles ta. «Vana palvela jäi meile kitsaks.»

Veski 40 hoone baptistidele müünud uusapostliku kiriku kogudus leidis rendipinna Tartu kirjandusmajas. Tähe 66 maja müümist Emajõe Suveteatrile peab Paldre heaks lahenduseks. «Vana hoone jääb nüüd siiski avalikku kasutusse. Arvan, et ka linn võidab sellest.»

Müügi-ostuhinda ei soovinud Paldre ja Dvinjaninov avaldada, samuti vaikis sellest kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Tiina Leesmaa, kes tehingut korraldas. Umbkaudse hinna andis kinnisvaraportaal kv.ee, kus vanade kuulutuste hulgas on märgitud, et Tähe 66 oli müügis 150 000 euroga.

Palvela ruumide paigutust peab suveteatri juht ideaalseks. «Saal ei ole väga suur ega ka väga väike, sinna mahub kenasti umbes 150 inimest. Lagi on kõrge,» ütles ta. «Maja tagaosas on ruumid, mida saab kasutada nii väikese puhvetina kui  näitlejate grimeerimise ja muu sarnase jaoks.»

Dvinjaninov nimetas ka hoones paiknevat kaht väikest korterit, kuhu on kavas majutada juba selle suve lavastuste kaugemalt pärit näitlejaid.

Maja seisukord on tema meelest keskmine.

«Seal saab praegugi teha ja toimetada,» ütles ta. «Katust vahetama kohe ei pea, küll aga tahab maja saada sisemist remonti, et viia ruumid vastavusse teatri vajadustega ja muuta need õdusaks Karlova teatrimajaks.»

Nii et uueneva sisuga majal on juba ka nimi olemas? «Nime veel tegelikult ei ole,» ütles Dvinjaninov. «Hea meel on teada anda, et siin ja praegu kuulutame välja nimevõistluse. Aadressil [e-mail] võib saata kõik head ideed.»

Tähe 66 maja on kavas avada etendusteks sügisel. Suvel tegutseb Emajõe Suveteater meie linnas põhiliselt vabas õhus, aga ka kammivabriku klubis Teguri 26, kus saab juunis taas vaadata mullu hästi menukalt läinud tragikomöödiat «Nukitsamees 2».

Augustis toob Dvinjaninov vaatajate ette mullu sui Viimsis mängitud muusikalise koguperelavastuse «Kunksmoor». Etendused on augustis Raadi mõisapargis järve ääres.

Täiesti uus lavastus valmib Dvinjaninovi käe all laulupeomuuseumi sisehoovis (Jaama 14, sealsamas muuseumis on üüritud suveteatril mõned ruumid). See on «Üle linna Vinski» ehk lugu lastest, kes elavad suvel linnas ja lasevad fantaasial lennata.

Seega on Emajõe Suveteater teatrijuhi sõnul pannud tänavuse suve lavastused ühe mütsi alla – «Nõiduslik suvi Tartus».

Sest et Vinski nõiub ennast apteekrilt saadud võlupulbriga nähtamatuks ning «Nukitsamees 2» kujutab nõiarahva elu tänapäevases linnas ja Kunks­moor on ju samuti tuntud nõid.


Moodne sakraalhoone

• Tähe 66 hoone on projekteerinud arhitekt Arnold Matteus baptistide palvelaks.

•  Aastal 1931 valminud hoonele lisab meeleolu peasissepääsu ümarkaarne valgmik ja kaarjas varikatus, mille kohal on aknana lahendatud rist.

• Need andmed pärinevad Egle Tamme teosest «Moodsad kirikud: Eesti 1920.–1930. aastate sakraalarhitektuur».