Oeconomicumi lähistel võib ringi liikumas näha soliidset lühikest musta värvi pea ja ülikonnaga meest. Ta pesitseb seal ruumis A211 ja on Tartu oma hiinlane.
Noor ärimees arendab Eesti ja Hiina suhteid
Eesti ja Tartu valis Shanghai lähistelt pärit Xiaotian Zhang välja sellepärast, et siin elab nii vähe hiinlasi ja kui ta on üks esimesi, on tal lihtsam äri tegema hakata. «Kui sa lähed Kanadasse või Prantsusmaale ja seal on juba sadu hiinlasi, mis sa siis seal teed? Avad veel ühe restorani?» küsis ta.
Eestis on avatud ühiskond, kõik on valmis koostööd tegema, siin on suur tehnoloogiline potentsiaal ja me oleme kolmest Balti riigist kõige paremini arenenud, paitas hiinlane veel eestlaste kõrvu argumentidega, miks ta ikkagi siia tuli.
«Näiteks Valgevenes, kus ma neli aastat õppisin, on suletud ühiskond ja väga raske äri teha,» ütles Zhang, kes praegu tudeerib Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas doktorantuuris.
Ettevõttemajanduse instituudi juhatajal professor Maaja Vadil jätkub doktorandi tarvis ainult kiidusõnu: «Ta peegeldab hiina kultuuri parimaid tavasid ja tal on lai maailmapilt, ta näeb asju palju laiemalt kui tavaline eestlane.»
Firma nimi ühiselamust
Zhang tuli Tartusse eelmise aasta septembris ning asutas peaaegu kohe firma, millega tal on plaanis vahendada Eesti ja Hiina ärikontakte. «See on Baltikumis esimene ja suurim!» ütles ta.
Ettevõtte nimeks valis Zhang Raatuse International Trade, sest peale Eestisse tulekut elas ta just selle tänava ühiselamus. «Ja kõik välistudengid teavad seda nime,» lisas ta naerdes.
Laupäeval korraldas Raatuse International Trade, millel on peaaegu nelikümmend töötajat mitmes riigis, Dorpatis konverentsi. Sinna oli kutsutud viissada ettevõtjat ja üliõpilast, kellele räägiti Hiinaga äritegemise võimalustest.
«See on väga hea, kui Hiinat ja selle võimalusi eestlastele tutvustatakse, kuigi Ida-Euroopast on võib-olla juba keeruline Hiina-rongi peale hüpata,» sõnas konverentsi külastanud LHV panga töötaja Mikk Taras.
«Hiinlased on väga aktiivsed ja tegutsevad selle nimel, mida nad tahavad, eestlased tunduvad nende kõrval lausa laisad,» ütles konverentsil Cadrin Lokotar Mainori kõrgkoolist.
Zhangi rahvusele omast usinust kinnitas ka abilinnapea Karin Jaanson. Kui Zhang pärast Tartusse saabumist Jaansoni jutule tuli, oli ta tutvustavad materjalid juba varem lugemiseks saatnud ja kohtumiseks tublisti ettevalmistusi teinud.
Abilinnapea sõnul sai temaga kohe asjast rääkima hakata, mida eestlastega nii tihti ei juhtuvat.
Viisakus visiitkaardiga
Eesti ettevõtjad on Zhangi arvates liiga tagasihoidlikud – ah, mis nüüd mina sinna Hiina trügin, mul on kolm töötajat. Tegelikult peaks proovima hoopis suuremalt mõelda, sest 1,3 miljoni inimesega riigis lihtsalt peab ettevõtlust arendades välismaailmaga suhtlema, ütles ta.
Eesti ja eestlaste kommetega tutvunud Zhang kinnitab meie suurt kultuurierinevust tema kodumaast ning ütleb, et koostöö alguses võivad tüli tekitada esialgu pisiasjadena tunduvad seigad.
Näiteks annab eestlane nimekaardi ühe käega. Hiinlased teevad seda alati kahe käega korraga ja siinne teguviis tundub neile suure ebaviisakusena.
«Ja kui eestlane võtab mu visiitkaardi, mängib sellega ja lehvitab omale tuult, siis mina mõtlen – ära mängi sellega, see on minu nimekaart, see olengi ju peaaegu mina ise!» ütles Zhang.
Ülikool meelitab hiinlasi
Seni ei ole Tartu Ülikool (TÜ) Hiinas erilist turundustööd teinud, esimene selle eesmärgiga leping sõlmiti tänavu Raatuse International Trade’iga. Nii loodetakse siia õppima meelitada rohkem hiinlasi, praegu on lõviosa Tartu välistudengitest Euroopast, sõnas TÜ välisturunduse peaspetsialist Svetlana Vogel.
«Sellised lepingud vahendusfirmadega on tavalised, TÜ-l ei oleks mõtet pidada Hiinas eraldi esindust,» ütles välissuhete osakonna juhataja Mart Susi. Esimesi Raatuse International Trade’i kaudu siia jõudvaid Aasia tudengeid võib tema sõnul oodata järgmiseks või ülejärgmiseks sügiseks.
Praegu on Tartu Ülikooli umbes kuuesajast välistudengist Susi sõnul hiinlasi kümmekond. (TPM)