Päevatoimetaja:
Eili Arula
+372 739 0339
Saada vihje

Kunstnik valdas kirjutamise kunsti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ilmar Malini (1924–1994) raamatu esikaanel on tema autoportree aastast 1979. Seesama maal oli kunstniku 90. sünniaastapäeva näitusel «EluLõng» jaanuaris-veebruaris Tartu kunstimajas.
Ilmar Malini (1924–1994) raamatu esikaanel on tema autoportree aastast 1979. Seesama maal oli kunstniku 90. sünniaastapäeva näitusel «EluLõng» jaanuaris-veebruaris Tartu kunstimajas. Foto: Margus Ansu

Vähe leidub kunstnikke, kes tahavad lasta kõrvalisi isikuid oma loomingu tagamaadele. Veel vähem leidub neid kunstiloojaid, kes oskavad seda teha kirjasõnas nii meisterlikult, et lust lugeda. Ilmar Malin valdas nii maalimise kui kirjutamise kunsti.

Ilmar Malini 90. sünniaastapäeva tähistava näituse avamisel Tartu kunstimajas oli juttu, et peagi tuleb välja tema artiklite kogumik. Nüüd on see kunstihuviliste lugejate käes.

Üsna asjakohaselt ei ole kaante vahel ühtki pilti, ainult autoportree esikaanel. Tegemist on ju eeskätt Ilmar Malini kui kunstiteoreetiku ja samuti memuaristi loominguga.

Sõltumata ideoloogiatest

Raamatu on koostanud kunstniku luuletajast poeg Jaan Malin ja kunstiteadlane Kadri Asmer. Viimati nimetatu on kirjutanud sissejuhatusse, et Ilmar Malini kunstnikuks saamise ja olemise lugu kõneleb «eelkõige enesele truuks jäämisest, seda ka sõltumata pealesurutud ideoloogiatest».

Ja kuigi koostajad on avaldanud selliseidki artikleid, mis ilmusid nõukogudeaegsetes piiratud tingimustes, leidub neis vaid üksikuid toonase ideoloogia poolt pähe tambitud sõnu ja väljendeid, nagu näiteks vennasvabariik või Lenini teesid.

Kogumiku avavad Ilmar Malini kirjapanekud tema elust väga koledail aastail. Esimene neist kirjeldab noore tartlase käekäiku sõja ajal ja paaril järgmisel aastal, mis möödusid Komimaal vangilaagris.

Surm oli noorel kunsti poole pürgijal silme ees mitmel korral. Tema enda tulistatud kuul tõi surma ainult vigastatud jalaga kitsele, kelle vaevad kaeviku ees lumel käskis lõpetada pataljoni ülem.

Kunstnikest ja kunstielust

Raamatu põhiosas leidub artikleid nii autori enese kui ka tema kolleegide – kodumaiste ja piiritaguste – loomingu kohta. Olulised on käsitlused Tartu kunstnikest, nagu näiteks Elmar Kits ja Andrus Kasemaa. Samuti on väga mitmel puhul vaatluse all Tartu kunstielu.

Kogumiku artiklite hulgas on neli sellist, mis on seni ilmumata. Varem avaldatud kirjatööde puhul on siinkohal eriti hea meel tõdeda, et viis neist on võetud ajalehest Edasi (seda nime kandis Postimees 1. maist 1948 kuni 1990. aasta lõpuni).

Ilmar Malini artiklikogu esitlus on täna kell 18 Tartu kirjandusmajas (Vanemuise 19). Kõnelevad raamatu koostajad Jaan Malin ja Kadri Asmer.

Raamat
Ilmar Malin, «Kunsti pärast», koostanud Kadri Asmer ja Jaan Malin, kirjastanud Ilmamaa, 384 lk, 2014.

Märksõnad

Tagasi üles