/nginx/o/2009/02/04/127592t1h7a3b.jpg)
Juhtusin lugema Vambola Paavo artiklit taksondusest ja selle vastukaja. Selgub, et Tartus on mitmeid taksoteenuse osutajaid, kes üritavad teadlikult levitada valeinformatsiooni taksonduses kehtivate nõuete kohta. On ilmne, et sellised taksojuhid petavad ka oma kliente ja viivad ka ausate taksojuhtide maine alla.
Seetõttu esitan mõned selgitused, et taksokasutajad teaksid oma õigusi ja oleks võimalik panna taksojuhte täitma oma kohustusi.
Ühistranspordiseaduse 24. paragrahvi 3. lõike 2. punkt ütleb: taksojuht peab andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning sõidu alguse ja lõpu kellaaeg, kasutatud tariifid, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud tariifide lõikes ning üldmaksumus.
Sellele järgnev 3. punkt viitab küll teatud tüüpi taksomeetri puhul võimalusele printerit mitte kasutada, kuid – tähelepanu – see punkt ei kehti juba 1. aprillist 2004 ja see on kirjas seaduse § 59 lõikes nr 12.
Seega: praegu kehtiva ühistranspordiseaduse kohaselt peab igas taksos olema taksomeeter ja printer.
Taksojuhi ning sõitja õigused ja kohustused on kirjas majandusministri määruses «Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri». Selle määruse § 16 ütleb järgmist: «Taksojuht on kohustatud andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungi» ja «Taksojuhil on keelatud teenindada sõitjat rikkis taksomeetri või printeriga».
Sama määruse § 18 ütleb, et «taksosõidu eest tasub sõitja taksomeetri näidu järgi» ja «rikkis taksomeetri ja printeri puhul või nende puudumisel on sõitjal õigus teenuse eest tasumisest keelduda».
Seega: kui taksojuht mingil põhjusel ei saa või ei taha osutatud teenuse eest anda printeril trükitud kviitungit, ei pea klient sõidu eest tasuma.
Loomulikult saab taksojuhilt kviitungit nõuda juhul, kui kogu teenuse osutamise protsess on seaduslik, st tasumine toimub taksomeetri ja sinna sisestatud tariifide alusel. Kui klient ise läheb juba sõitu alustades teist teed, näiteks soovib sõita mingi suvalise kokkuleppelise hinna eest, siis ei saa ta nõuda ka taksojuhilt tema kohustuste täitmist ja taksomeetri kohast kviitungit.
Sellisel juhul ei olegi tegemist taksoteenusega. Kokkuleppelise hinnaga vedu on hoopis juhuvedu ning selle osutamiseks on eraldi nõuded ja eeskirjad. Aga see on juba teine teema.
Samal teemal: Vambola Paavo, «Halloo, takso!», TPM 08.06