Komisjon alles ootab ülevaadet

Kaasava linnajuhtimise komisjon.

FOTO: Graafika: A6, foto: Sille Annuk

Tartu volikogu juurde loodud kaasava linnajuhtimise komisjon on pidanud juba neli koosolekut, on omavahel kokku leppinud, et kuus on üks tasustatud koosolek, ja loodab maikuuks välja selgitada seadusest tuleneva kaasamise vajaduse.

Kaasava linnajuhtimise komisjon pidas esimese koosoleku veebruaris. Protokollist nähtub, et komisjoni liikmed tegid ettepanekuid töö sisu kohta: kaasamise hetkeseisu analüüs ja soovitud olukorra kirjeldamine, analüüs, kui kerge on kodanikul infot leida jm. Ka lepiti kokku koosolekute ajakava.

Teisel koosolekul, samuti veebruaris, tutvus komisjon avalike suhete osakonna tööga ja otsustas, et koosolekute aega lepitakse edaspidi kokku Doodle'i keskkonnas.

Kolmandal koosolekul, nüüd märtsis, oli protokolli järgi esimene arutluspunkt komisjoni töökorraldus. Volikogu esimees Aadu Must tegi ettepaneku, et volikogu eelarve võimaluste piiratuse tõttu oleks komisjonil kuus üks n-ö korraline ja tasustatav koosolek, teiste koosolekute eest tasu ei makstaks.

Koosolekul osalemise hüvitis volinikule on 20 eurot. Teise punktina arutati kaasava eelarve rakendamise põhimõtteid sel aastal.

Suur töömaht

Neljandal koosolekul oli arutusel kaasav eelarve. Lepiti kokku, et mai keskel kohtub komisjon linnapea Urmas Klaasiga ja et järgmine koosolek on pühendatud digikaasamisele, kuivõrd linn uuendab kodulehte.

Komisjoni esimees Lemmit Kaplinski (SDE) ütles senise töö kohta kommentaariks, et esmalt oli vaja paika panna tööplaan. «Oli vaja välja mõelda, kuidas ja mida me teeme.»

Seejärel sukeldus komisjon kaasava eelarve menetluse teemasse ja viimase koosoleku tulemusena tegi linnavalitsuse esitatud eelnõule omapoolse muudatusettepaneku.

«Linnavalitsus soovis jätkata hästi kitsalt kaasava eelarve objektiga, meie soovisime seda laiendada, et ei oleks tingimata tegemist n-ö sambaga linnaruumis, nägime võimalust, et see võiks olla ka suuremat sorti sündmus. Arutelud olid hästi tulised,» rääkis Kaplinski. «Eelmise aasta kahest peamisest konkurendist poleks kumbki, kultuurikvartali tehnika ja laste mänguväljakud, üldse kvalifitseerunud.»

Kaplinski sõnul näeb töö-plaan järgmisena ette digitaalse kaasamise teema ehk kuidas kasutada meie sajandi vahendeid, et infot jagada ja infot inimestelt vastu võtta. «See läheb kohe ka hästi rakenduslikuks kätte, sest linn hakkab tegema uut kodulehekülge. Kaasamiskomisjon tahaks sinna oma mõtted juurde panna,» rääkis ta.

Ülevaade olukorrast viibib

Ehkki juba esimesel koosolekul sõnastati vajadus saada ülevaade seadusest tulenevast kaasamise kohustusest ja kaasamise tegelikust seisust Tartus, ei ole komisjon selleni veel jõudunud. Linnasekretär Jüri Mölderilt oodatakse ülevaadet maikuuks.

«Seda oleks hea olnud kohe alguses teha, aga nende õigusaktide analüüs võtab natuke aega,» ütles Kaplinski.

Oma ettepanekud peaks komisjon esitama novembriks ja Kaplinski sõnul on komisjoni töökoormus suur, millest tekkis ka vajadus pidada kaks koosolekut kuus.

Komisjoni liige Kristjan Karis (RE) märkis, et seni on tegeldud rohkem kaasava eelarvega. Üks põhiküsimusi on tema meelest see, kuidas linnakodanik saaks ise olla aktiivsem. Enne ettepanekute tegemist oleks aga vaja ülevaadet, mida linn praegu teeb, millega võiks tegelda ja milline on linna töötajate võime selleks.

Komisjoni aseesimees Gea Kangilaski (Vabakund) ütles, et tema meelest ei ole linnal seni kindlat ettekujutust ja viisi, mida kaasamisel järgida, ega ole teada, kes mille eest vastutab.

«Info linnavalitsuse osakondade vahel ei liigu. Nad isegi ei tule selle peale, et informeerida avalike suhete osakonda, et millestki tuleks teada anda,» sõnas Kangilaski.

Teine suur murekoht on, et kaasarääkimiseks peaks inimestel olema teavet, aga linna kodulehelt on seda keeruline leida, isegi kui vajalik teave seal kusagil on.

«Info peab olema inimesele kergesti kasutatav, peab olema rohkem inimesele, praegu on rohkem ametnikule,» ütles Kangilaski. «Sügiseks peaks meil olema kaasamise tegevuskava. Minu arust tuleks rääkida kõigist kaasamise aspektidest. Mina näen kaasamist osalemisena. See tähendaks võimaluste loomist kodanikele, kes tahavad aktiivselt linnaelus osaleda.»

Kangilaski leidis, et tartlastel peaks olema selge, kuidas saab otsuseid mõjutada.

Tagasi üles