Jõgeva plaanib hüljata koolimaja

Jõgeva linnavalitsuse hoone.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Sel nädalal seisab Jõgeva linnavolikogu raske otsuse ees: kumb koolimaja kahest endisest gümnaasiumihoonest jääb edasi koolimajaks ning kumb tuleb jätta maha.

Aastaid tegutses Jõgeval kaks kõrvutiasuvat kooli: Jõgeva gümnaasium ja Jõgeva ühisgümnaasium. Siis otsustasid linn ja riik, et korda tehakse Stalini-aegse arhitektuuriga tühjalt seisev koolimaja ning sinna tuleb riigigümnaasium.

Uues koolis algas õppetööd mullu sügisel. Esialgu otsustas linnavõim jätkata kahe koolihoonega nii, et ühes majas tegutsevad alg- ja teises keskastme klassid. Nüüd on aga otsustatud, et kahte koolimaja enam ülal ei peeta ning õpilased paigutatakse ühte hoonesse.

Ehituslikult samas seisus

Kahe maja pidamine on kaks korda kallim, tõdes Jõgeva haridusala abilinnapea Raivo Meitus. Tema sõnul on juba otsustatud, et edasi minnakse ühe majaga. Iseküsimus on, millisega.

Teemat on arutatud linnavolikogu fraktsioonides ning argumendid on seni olnud subjektiivsed ja emotsionaalsed, kirjeldas Meitus. Väga selgelt pole ühe või teise koolimaja eelised välja kujunenud. Otsustamist ei teinud lihtsamaks ka tellitud ehitusekspertiis, mis leidis, et mõlema maja tehniline olukord on rahuldav ning kõiki vajalikke ümberehitustöid on võimalik teha.

Veel tuvastas ekspertiis, et  majade tehnosüsteemid on kehvas seisus ning ümberehitustööde eeldatav ruutmeetri maksumus on sama.

Rohu 10 asuva koolimaja kasuks räägib suurem kinnistu ehk sinna on mugavam rajada juurdeehitisi. Piiri 1 hoone eelis on aga parem ligipääs ning asjaolu, et maja ise on ligi kuus tuhat ruutmeetrit suurem ehk teisisõnu, juurde ehitada tuleks vähem.

Kõlanud on ka arvamusi, et Rohu tänava koolimaja asukoht on parem, kuna see asub kesklinnale lähemal. Et kahe kooli vahe on aga kõigest paarsada meetrit, pole seda argumenti peetud väga tõsiseks.

Piiri 1 koolimaja õpetajad on avaldanud arvamust, et kuna selles majas on aineõpetajate toad, kus tunde ette valmistada, eelistaksid nemad just seda hoonet.

Volikogu ette jõuab küsimus 24. aprillil ning siis langeb otsus, kumma majaga edasi minna.

Meituse sõnul ei ole linn esialgu palju kaugemale mõelnud, mis saab tühjaks jäävast koolimajast. Kas see õnnestub ära müüa või tuleb lammutada, näitab aeg.

Nüüdisaegne hariduslinnak

Kahe kooli enam kui kuuesaja õpilase ühte majja koondamine pole siiski üksnes kokkuhoiupoliitika, vaid see tooks ka parema kollektiivitunde, leidis abilinnapea.

Õpilastel tema sõnutsi ühes majas kindlasti kitsaks ei jää, sest kummaski koolimajas õppis mõnikümmend aastat tagasi üle kaheksasaja lapse ning Jõgeva gümnaasiumis on korraga käinud isegi üle tuhande õpilase.

Väljavalitud koolimaja kõrvale on kavas kujundada nüüdisaegne hariduslinnak, kus asuks eraldi nii tööõpetusmaja, aga ka näiteks spordihoone.

Mõlema kooli juures on ka praegu võimla, kuid need on võistluste võõrustamiseks liiga väikesed, nentis Meitus. Osa kehalise kasvatuse tunde korraldatakse ka spordihoones Virtus, kuid sellegi suure nõukogudeaegse maja tulevik pole kindel, kuna tema kütmine on väga kallis.

Linn oma vahenditest linnaku välja ehitamist finantseerida tõenäoliselt ei suuda, kuid lootused on Euroopa Liidu uuel rahastusprogrammil, mis peaks avanema uuel aastal.

«Noored pered võiks leida tee Jõgevale,» põhjendas Meitus haridusvõrgu korrastamise laiemat eesmärki.

Tagasi üles