Mess meelitab tartlasi maainimesteks

Messi «Maale elama» eestvedaja Ivika Nõgel on ise pärit Tallinnast, kuid tunneb end maal elades lihtsalt paremini. Foto: Margus Ansu

Laupäeval on kõigil, kes kasvõi kordki elus kaalunud maale kolida, põhjust astuda läbi Turu tänava spordihoonest. Mess «Maale elama» annab ülevaate sellest, kuhu minna, mida seal teha ning millised inimesed ees ootavad.

«Maaelu pole mingi kangelastegu,» rõhutas messi peakorraldaja Ivika Nõgel mittetulundusühingust Partnerlus. «See on lihtne, tavaline, mõnus elu.» Just sellest elust, mida maal elatakse, kus elada, mida teha ning kuidas käituda, räägivad aktiivsed inimesed 55 omavalitsusest.

Mullune esimene mess tutvustas üksnes Lõuna-Eesti maakondi, tänavu on aga Tartus maaelu propageerimisest huvitatuid tervest Eestist.

Vaja tõuget

Tegelikult on inimestel soov maale minna täitsa olemas, rääkis Nõgel. Mõne aja eest valmis uuring, mis näitas, et kaheksa protsenti inimestest sooviks elada maal. «Kui me võtame kaheksa protsenti kõigist Tallinna elanikest, siis see on väikeste valdade jaoks väga suur arv,» rõhutas Nõgel.

On loomulik, et inimesi hirmutab võimalus jääda üksi, et midagi ei ole teha ega kellegagi rääkida. Messi korraldajad soovivad näidata, et nii see ei ole.

Teisalt on ka maale kutsujail hirm: kas tulijad on ikka need inimesed, keda nad soovivad? Sestap ongi selline kokkusaamine vajalik. «Tahame toredaid inimesi meelitada oma naabriteks,» põhjendas peakorraldaja.

Nii mõnelgi omavalitsusel on see ka õnnestunud. Näiteks Värska vald sai mulluse messi järel juurde viis leibkonda kokku 12 inimesega. Mõnele maaelu ka ei sobi ning on mindud tagasi, rääkis Nõgel.

Üks hirmusid on kindlasti ka see, et kõik on nii kaugel, lisas Nõgel. Kaugus on aga suhteline. Maal 30 kilomeetri läbimisele kulub aega palju vähem kui tipptunni ajal 10 kilomeetri sõitmisele suures linnas.

Maaomavalitsused pelgavad omakorda, et neil pole linnainimestele midagi pakkuda. Nõgel lohutab: maale ei tulda omavalitsuselt midagi saama, vaid teiste asjade pärast. Liiatigi ei oska maainimesed tihtipeale ise hinnata seda, milliseid teenuseid nad tegelikult saavad. «Lasteaedadesse pole järjekordi, kooli viib ja toob lapse buss, talvel lükkab traktor üldjuhul teed lahti kuni taluhoovini ning parkimine on meil ka täiesti tasuta,» loetles Nõgel.

Palk ongi väiksem

Kuna rahvastiku senine suund on olnud pigem siiski maalt linna, siis harilikult on maal olemas ka töökohad. Muidugi ei leia neid tööportaalidest, nagu ka paremad eluasemepakkumised ei jõua kunagi kinnisvaraportaalidesse. Mida maal on pakkuda ja kuidas seal toime tulla, seda kuulebki messilt.

Suurt töötasu ei maksa maal elades mõistagi oodata, kuid toimetulek sõltub inimese enese nutikusest. Tarbimist on aga maal kindlasti vähem. «Nii mõnigi on öelnud, et tal jääb nüüd poole väiksema palgaga töötades raha palju rohkem üle,» märkis Nõgel.

Maal elamise eest ei pea riik Nõgeli hinnangul ka peale maksma. Piisaks sellest, kui kogu poliitika poleks suunatud linnastumisele. Et maal elavate inimeste elu ei muutuks järjest raskemaks. Ei peaks ära kaotama asutusi ega maksma õpetajale palka pearaha järgi.

«Mujal maailmas teenivad maaõpetajad rohkem kui linnas,» ütles messi peakorraldaja Ivika Nõgel.

Mess «Maale elama 2014»

• 26. aprillil kell 11–18 Tartus Turu 8 spordihoones.

• Oma kodukanti ja kogukonda tutvustavad inimesed Eesti 55 paigast.

• Sissepääs on prii.

Allikas: www.maale-elama.ee