Raamatutest peidikud asuvad võistlema

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpilasfirma Stashbook toodab peiduraamatuid. Pildil turundus- ja reklaamidirektor Joonas Sisask (vasakult), tootmisdirektori abi Silver Kiho, tegevdirektor Martin Käärik ja tootmisdirektor Ergo Kukk, pildilt on puudu finantsdirektor Silver Erik Saage.
Õpilasfirma Stashbook toodab peiduraamatuid. Pildil turundus- ja reklaamidirektor Joonas Sisask (vasakult), tootmisdirektori abi Silver Kiho, tegevdirektor Martin Käärik ja tootmisdirektor Ergo Kukk, pildilt on puudu finantsdirektor Silver Erik Saage. Foto: Margus Ansu

Eesti parim õpilasfirma selgub sellel kolmapäeval, Tartu parimaks võib aga juba praegu julgelt kuulutada Treffneri noormeeste Stashbooki, mis pääses ainsa siinse firmana võistluse finaali.

«Endalegi oli ootamatu,» muigasid poisid, kui kommenteerisid 16 parima hulka jõudmist, mis on iseenesest juba uhke tasu paberitööle kulutatud unetute ööde ja vaevanõudva tootearenduse eest.

Viis noormeest – Martin Käärik, Silver Erik Saage, Silver Kiho, Ergo Kukk ja Joonas Sisask – valisid oma õpilasfirma jaoks sellise toote, mida tehakse tellimuse peale ning mis seetõttu ei sega väga koolitööd. Nad hakkasid valmistama raamatutest peidikuid.

Kõigile vajalik

See ei ole kaugeltki uus mõte, ilmselt on selliseid peidukohti tehtud sama kaua, kui raamatud on olemas olnud. Kuid kui keegi hakkaks sellist poest otsima, pole valikut ollagi.

Noormehed rääkisid, et kui nad selle filmidest nähtud idee kümnete teiste hulgast välja valisid, ei olnud neil õrna aimugi, kuidas on sel alal konkurentsiga. Praeguseks on aga välja uuritud, et alkoholipoest saab sarnast peidikut osta pudeli jaoks ja pudi-padi poodides müüakse puidust varianti.

Päris raamatutest ja tellija soovile vastava kaanekujundusega ei tee peale Stashbooki aga keegi.

Peidukoha valmistamine iseenesest ei ole keeruline, paksema raamatu lehed tuleb kokku kleepida ja seest suur tükk välja lõigata. Nagu noormehed ise selgeks said, ei ole ilusat tulemust saada aga üldse nii lihtne. Esialgu prooviti lõigata näiteks paberinoaga ja see frustreeriv kogemus tekitab neis veel siiani vastumeelsusvärinaid.

Järgmise sammuna prooviti vibrosaagi, seda sai kasutada Raatuse koolis tänu sealse tööõpetusõpetaja vastutulekule. Kuna õpetajal aga alati aega ei olnud ja teise kooli vahendite kasutamine oli noormeestele vastumeelne, loobuti sellest. Nüüd on poistel ostetud oma saag. «Investeering oli suur, aga nüüd oleme uuesti plussis,» ütles tegevdirektor Martin Kää­rik.

Finaal ootab

Praeguseks on müüdud umbes kümme raamatut, neist suurem osa õpilasfirmade laadal, kus sai selgeks, et Stash­booki sihtrühm on väga lai: ostjate hulgas oli nii teismelisi kui ka vanemaid inimesi.

Kuidas suures finaalis läheb, ei julge noormehed aga ennustada. Konkurendid on tugevad ja teevad põnevaid asju. Koos esinemist on harjutatud nii palju kui võimalik ja käidud ka avaliku esinemise koolitusel. «Me oleme ära kasutanud kõik võimalused, mida meile on pakutud,» kinnitas Käärik.

Teiste õpilasfirmade ees on Stashbookil üks suur eelis – nende koolikaaslaseks on Kolm Põrsakest, eelmise aasta Eesti ja Euroopa parim õpilasfirma, kellelt saab vajaduse korral nõu küsida.

Heaks märgiks võib pidada ka seda, et just Kolm Põrsakest ostis kõige esimese Stash­booki.

Tartu noormeestele kaasa elama ja ka teisi üle Eesti kokku tulevaid õpilasfirmasid saavad uudistama minna kõik huvilised juba sellel kolmapäeval Ahhaa keskusesse.

Finaal tuleb Tartus

Aruannete põhjal on žürii juba valinud üle Eesti 16 õpilasfirmat, kes tegid sellel kooliaastal kõige paremat tööd ning kes hakkavad omavahel võistlema kolmapäeval Tartus Ahhaa keskuses.

Finaali valis žürii parimad nende paberitöö järgi, kuid kohapeal peavad firmad end teisiti tõestama: iga ettevõte teeb laval neljaminutilise ennast tutvustava esitluse, siis peab oma stendi juures žüriile näitama müügioskusi ning sellele järgneb veel ka vestlus.

Peamiselt ettevõtjatest koosnev žürii langetab seejärel otsuse, kes on parim ja pääseb Euroopa õpilasfirmade laadale, mis seekord on väga lähedal, Tallinnas.

Junior Achievement Eesti partnersuhete juht Kersti Loor rääkis, et firmad lähevad aasta-aastalt tugevamaks ja aina raskem on ennustada, kes võiks olla üldvõitja. Iseloomulik on ka see, et toodete asemel on rohkem hakatud pakkuma teenuseid.

Näiteks pakutakse tänavu müstilisi ekskursioone Tallinna vanalinnas, fotosessioone ja suhtlemiskursusi algkooliealistele lastele.

Õpilasfirmade võistluse finaal on sellel kolmapäeval, 23. aprillil Ahhaa keskuses. Vaatama on oodatud kõik huvilised ja sisse pääseb tasuta.

Täpsema ajakava leiab internetist www.ja.ee/opilas­firma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles