Noored otsivad oma sidet Eestiga

Kes on kust? Üheksa Saksamaalt külla sõitnud noort on endale siit juba leidnud Miina Härma gümnaasiumist omavanused sõbrad, kes nendega ka pärast kooli aega veedavad. Foto: Margus Ansu

«Eesti keel on vahel selline salakeel isa eest,» naeris Leila Rummel (15), üks üheksast Eestisse reisile tulnud noorest, kes Saksamaal oma kodus räägib ühe vanemaga eesti, teisega saksa keeles.

Üheksa 13–16-aastast noort tulid oma koolivaheajal nädalaks Tartusse. Hommikuti käivad nad Miina Härma gümnaasiumis koolitundides, pärastlõunaid täidab tihe kultuuriprogramm.

Keegi neist ei ole Eestis esimest korda, vähemalt kord aastas sõidetakse perega siia sugulastele külla ja puhkama. Kuigi nende eestlastest vanemad on valinud Saksamaa oma elukohaks, ei ole juured ja side sünnimaaga aga kuhugi kadunud.

Üllatused koolist

Selleks, et ka noortel endil Eestiga side tekiks, otsustasid ettevõtmise algatanud vanemad, et neil oleks vaja kokku puutuda omavanustega. Nii ongi nad jagatud Härma gümnaasiumi õpilaste kodudesse, ööbivad nende juures ja käivad nendega koos koolitundides.

Magnus Balzer (15) rääkis, et talle oli üllatuseks, et siin on iga aine jaoks eraldi vihik. Tema koolis kirjutatakse kõigi ainete märkmed ühte suurde rebitavate lehtedega kaustikusse ning pärast pannakse lehed õigetesse kaustadesse.

Leila Rummelile avaldasid muljet aga siinsed käsitöötunnid, sest kodus neil midagi sellist ei ole. Talle tundus ka, et siin pole tundides kaasa rääkimine kohustuslik, kodukoolis Saksamaal pidavat seda kõik tegema.

Noorte Eestisse tulekut organiseerinud Maarika Rem­mert, kes ise on Saksamaal elanud juba umbes 20 aastat, rääkis, et teismelised korjati kokku üle riigi.

Igaüks neist teab varasematelt eestlaste üritustelt paari teist noort, aga kodukohas on endavanuseid eesti segaperedest pärit noori väga vähe.

Näiteks Magnus Balzer käib Hamburgi eesti koolis ning on seal kõige vanem, ülejäänud tema rühmas on tunduvalt nooremad.

Nüüd saavad nad aga tuttavaks teiste omasugustega ja saavad luua uusi kontakte nii omavahel kui Eesti noortega.

Tagasi Eestisse?

Remmert ütles, et reisi üks eesmärke on kindlasti noorte eesti keele oskuse parandamine ning teisalt tahavad vanemad, et lastel oleks Eestiga isiklik suhe. Siin külas käies suheldakse ju sugulastega, kes on tihtipeale vanavanemad või päris pisikesed, omavanused tuttavad tekitavad aga uusi põhjusi siia tulla.

Lisaks tahetakse panna noortele pähe teadmine, et Eestisse tööle või õppima tulek võiks olla tulevikus üks nende võimalus. «Ei pea ju alati minema Ameerikasse, kui Eestis saaks teha sama asja võibolla isegi kõrgemal tasemel,» arvas ta. «Ja neile on ju keel ja kultuur juba tuttavad.»

Näiteks balletiga tegelevale Leila Rummelile pakuti Vanemuises ekskursioonil käies, et tulevikus võiks ta mõelda karjäärile teatri tantsutrupis.


Saksamaa eesti koolid

• Saksamaal on viis eesti kooli, igaühes umbes 30 õpilast.

• Koolides pakutakse Eesti päritolu lastele võimalust eesti keele oskuse arendamiseks, alalhoidmiseks ja väärtustamiseks. Tähtsaks peetakse ka kontaktide loomist ning arendamist tänapäevase Eestiga, soov on süvendada seotust ja ühtekuuluvustunnet Eestiga.