Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2010/06/14/386398t1h5065.jpg)
Kitsa tänava tõllakuuri seinale tekkinud kuulutuste riputamist keelavad sildid panid linnavolinik Tõnu Intsu juurdlema, kas linnas on kohti, kus kuulutada koera kadumisest või kartuli ostu soovist.
Kaubahalli tagant ülikooli raamatukogu juurde viiva Kitsa tänava äärne tõllakuur oli menukas kuulutamiskoht, sellest annavad tunnistust ruutmeetrid klambreid. Paraku on tegu kaitsealuse ehitisega, kuulutuste klammerdamine rikub seda. «Ongi inetu ja krundiomanikele probleem,» leidis Ints. «Minu arvamus on, et sellised kohad peaksid siiski olema.»
Intsu huvi päädis linnalt arupärimisega, millele läinud neljapäeval volikogus vastas linnapea Urmas Kruuse.
Eetika ja esteetika
Ta rääkis, et aastaid ei ole linn selliseid kuulutustahvleid paigaldanud. Küll on Tartu linna kodulehel virtuaalne leiubüroo, nii et seal saaks kadunud lemmikloomadest ja esemetest teada anda. Ülepea ei maksaks tema meelest veebikeskkonna võimalusi alahinnata. Ka mõned hoonete haldajad on loonud võimaluse kuulutusi üles panna, näiteks Rimi Rebase tänavas või Tartu Ülikool oma hoonetes.
Kruuse rääkis, et linn on suhelnud kaubanduskeskuste esindajatega, et saada teada, kuivõrd nad võiks olla selliste kuulutamiskohtade loomisel koostööst huvitatud. «Seda ei ole rõõmsal meelel väljendatud,» tõdes ta.
Kruuse rääkis, et vastumeelsuse põhjused on erinevad, aga üks muresid on, kes kontrollib kuulutuste aktuaalsust ja eetilisust. Niisama oli ka Kruuse ise tõrges lubama linnas kuulutustahvlite või seinte tekitamist, sest haldamine võib minna kalliks.
Ints vaidles hiljem ajalehega rääkides, et jutt selliste tahvlite haldamise kulukusest ei tundu väga põhjendatud. Ints nimetas, et küsimus pole ainult kartulis ja küttepuudes, probleem on ka alternatiivürituste korraldajatel, kel tasu eest kuulutamiseks raha ei jagu.
Linnaosaseltside panus
Abilinnapea Jüri Sasi rääkis reedel, et linnavalitsus kaalus kuulutuste riputamise küsimust päris põhjalikult nii nüüd, enne arupärimisele vastamist kui ka siis, kui 11 Tartu linnale kuuluvat kuulutustulpa firmale AD 3Doors majandada anti.
Tartu maine- ja turismiteenistuse juhataja Aitel Käpp nentis, et nendele tulpadele kuulutuste riputamine ei ole vaba, see käib firma kaudu. Kartulimüügikuulutuste jaoks seal kohta aga ei ole.
Sasi märkis, et linn otsib jätkuvalt võimalusi kodanike kuulutamisvajaduste rahuldamiseks, ning möönis, et võib-olla võiks üks lahendustee olla koostöö linnaosade seltsidega.
«Niisugust kohta meil ei ole, ise ma seda vajadust ei tunne, aga võib olla neid, kes kasutaksid seda,» ütles Supilinna Seltsi esimees Mart Hiob. Tema sõnul sobiks selliste kuulutuste riputamise stend kõige paremini Herne poe või Oa tänava ökopoega, seal käib rohkem rahvast. Seni pannakse kuulutused elektripostide külge.
Karlova Seltsi juhatuse liige ja Karlova kohviku eestvedaja Birjo Urbas ütles, et neil on plaan kohvikusse selline koht luua, stendid on juba olemas.
Urbas ütles, et teda ei ole senine Karlovas peamiselt postidele kuulutuste riputamine häirinud, aga kindlad kohad oleksid teretulnud. Eriti hästi võiks sobida need ristmikumajade «lõigatud» nurgad, mis vanasti olid äride sissekäigud.
Vananenud kuulutuste mahakorjamist ei osanud ta mureks pidada: «Meie oleme oma seltsis leidnud, et head tahet ja vabatahtlikkust jätkub.»
Tänavapostidele ja muudele linnale kuuluvatele objektidele, ka puudele kuulutuste riputamine on keelatud. Kahel korral on linna menetlusteenistus ka trahvimiseni jõudnud, enamasti piirdub asi teavitamisega ja kuulutaja peab teatud aja jooksul sildid-reklaamid maha võtma, rääkis linna menetlusteenistuse juht Margus Oks.
Kui kuulutatakse koera või kella kadumist, siis trahvi linn ei tee, aga hoiatava kõne saab kuulutaja ikkagi. «Töötame hoopis teistel alustel kui Tallinn. Me ei ole trahvirood, vaid linnavalitsus,» ütles Oks.