Neptun hellitab kalastajaid iseäranis hästi

Avo Maat ja tema enam kui 11 kilo kaalunud haug, mille ta püüdis Erastvere järvest 28. mail. Foto: Vaidu Vidil

Milline tunne võib olla kalastajal, kui püügivahendi otsa tuleb väga suur haug? Ja kala õnnestub kätte saada. Tartu Postimees puhus kolme hiljuti isikliku rekordkala püüdnud mehega kalamehejuttu.

Viimasel ajal hakkab uudistest silma, et Eestimaal püütakse palju krokodillimõõtu hauge. Võimsatele saakidele andis avapaugu id havipurakaid andis vesi välja juba aasta alguses. Ühest Ida-Eestis asuvast järvest tõmbas Tartus elav Mehis Rohtla sikuskaga välja haugi, mis kaalus 14,4 kilogrammi.

Tartu Ülikooli mereinstituudis spetsiaalse suurte kalade kaaluga üle kaalumine vaid lisas püüdjale rõõmu - 118,5 sentimeetrit pikk isend kaalus täpselt 14,420 kilogrammi.

Teist nii vägevat kala pole sel aastal õnnestunud püüda kellelgi teisel. Erakordsed on aga ka paari kilo võrra väiksemad liigikaaslased, keda on viimase poole aasta vältel püütud päris mitmeid.

Kohe pärast haugipüügi keelu lõppu püüdis Ago Adler Ermistu järvest 8,7-kilose ning 107 sentimeetrit pika havikala. Mõni nädal hiljem, 28. mail jäi Kanepi kandi mehe Avo Maati landi otsa 11,28-kilone haug. 6. juunil püüdis Võru kalamees Nikolai Šaduro Vagula järvest spinninguga 107 cm pikkuse haugi, kes kaalus 9 kg. ... juunil tabas Valgjärvel elav Aavo Kont kohalikust järvest 10,8-kilose ja 103 sentimeetrit pika veteröövli. Punkti sellele loetelule võiks panna 8. juunil Martin Meieri püütud 12-kilose Emajõe kalaga.

Mis võib olla selle põhjuseks, et sel aastal on mitmetel kalameestel õnnestunud veest välja püüda sellist masti kala, kellesarnaseid ei ole suur osa kalameestest kunagi näinudki?

Veerohked kevaded

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskuse teaduri Teet Krause kinnitusel räägivad seireandmed, et haugipopulatsioon on üsna paljudes veekogudes päris hea. Sihvakale röövkalale mõjus hästi möödundkevadine suurvesi, mil ta sai hästi kudeda. Tänavune aasta oli ehk veelgi parem.

Et pealt kümne kilo kaaluvaid emaseid sel aastal justkui rohkem tabatakse, kostub meediast läbi küll. Samas ei ole seda võimalik seireandmete abil kontrollida, kuna sinna läheb kirja püütud kalade kogukaal, mitte iga isend eraldi.

Krause lisas, et Peipsil visatakse mutnikupüügil saadud suured haugid vette tagasi, sest nende liha on sitke ja nõudlust kaubandusvõrgus nende järele ei ole.

Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti hinnangul võib tänavuste suurte saakide põhjuseks olla tavapärasest kõrgem veeseis. Paljudes veekogudes pääsevad nii inimesed kui kalad paremini liikuma.

Järvalt lisas, et mida rohkem haugi, seda parem. Haug hoiab väikese kala arvukuse kontrolli all.

Kalauurijate ja ka avalikkuse tähelepanu pälvivad üle 10 kilo kaaluvad havid. Alla 10 kilo kala tabamine ei ole Eesti tingimustes erakordne.

Suured kalad on Järvalti sõnul peamiselt emased. Isased haugid kasvavad maksimaalselt viie-kuue kiloni.

Kala vanust saab kindlaks teha luude abil. Umbkaudse vanuse saab teada, kui arvestada, et haug saab suguküpseks kolme-nelja aasta jooksul ning umbes 40-45 sentimeetri pikkuselt. Sellest pikkusest edasi kasvab ta tempos kuus kuni kaheksa sentimeetrit aastas. Seega on 70 sentimeetri pikkune haug umbes seitse aastat vana.

Vennaarmu ei tunne

Maaülikooli kalakasvatuse professor Tiit Paaver kinnitab, et haugi suureks kasvamisel ei mängi geenid erilist rolli. Küll aga toidubaas. Rikkaliku toidulaua korral võivad kõik haugid kasvada väga suureks.

Haug eelistab süüa sileda pikliku kehaga kalu, näiteks maiustab ta meelsasti väiksema liigikaaslasega. Seevastu ahvenat ja kiiska haug meelsasti ei söö, kuna nende teravad ogad torkavad kurku.

Suured havid himustavad ka vääriskala. Kaheksakilosele haugile ei valmista erilist raskust neelata alla kilone karpkala. Ohus on ka angerjad, forellid ning teisedki, kes suure kala lähedale satuvad. Haug sööb meelsasti ka hiiri, rotte, pardipoegi, isegi vähke.

«Maimuna alustab haug toitumist zoopklanktonist, kuid ta peab kiiresti minema üle maimudele, muidu jääb ta nälga,» rääkis Paaver. Haugi on üsna raske kasvatada, sest ikka mõned on agressiivsemad, kes kasvavad liigikaaslastest kiiremini ning hakkavad kohe väetimaid vendi sööma.

Nende arvukuse määravad kolm peamist tegurit: kudemisvõimalus, püügisurve ja toidubaas. Ainus looduslik vaenlane on saarmas.

Püügisurve mõjutab meie haugivarusid päris palju. Teet Krause sõnul peetakse meil võrgupüüki kalavarudele suurimaks ohuks. Samas tõi ta vastupidise näite, kui seirevõrku sattus ühel päeval vaid kaks haugi, samal ajal said kõrvalt spinningutega püüdnud mehed 15 kala. «Kumb siis on suurem röövel, kas võrgutaja või ahne spinningupüüdja?»

Kalavarusid mõjutab ka nõudlus. Tiit Paaveri hinnangul on haugi kõrval vaat et suuremas ohus hoopis meie ahvenad. Lääne-Euroopas on ahven nõutud kala. Seetõttu tabataksegi siit illegaalseid kokkuostjaid, kes toimetavad Peipsilt ja Pärnu lahelt püütud kala otse Euroopasse.

Vähem soola

Mida aga teha, kui spinningu otsa tuleb tõeliselt suur haug? Kalade uurijad jätavad selle igaühe enda otsustada.

Kui suur kümnekilone emane saab ära kudeda, toodab ta tohutul hulgal järglasi, räägib Tiit Paaver. Marja on sellise kala kõhus koguni paar kilogrammi.

Teada on, et suure haugi liha on tuim ja sitke. Erilist maitseelamust pole loota. Isade-poegada kalastuslaagrit korraldada aidanud kalaspordi propageerija ning tuntud kalaroogade valmistaja Vladislav Koržets seda seisukohta ei jaga ning rääkis, et Martin Meieri püütud 12-kilone haug maitses väga hästi.

«Kartsime küll, et ilmselt on ta väga tuim, kuid ei midagi sellist. Lihtsalt praadisime võiga ergul tulel,» kirjeldas Koržets kala valmistamismeetodit. Osa kalast sattus ka supi sisse ning suppki maitsnud suurepärane. Leeme sisse jõudis ka üks teine haug ning pisut väiksemaid kalu ning ära toideti terve laager. Lisaks «Kalamehejuttude» telesaate võttegrupp.

Nii suure haugi, kuid kala puhul üldse peab Koržets tähtsaks soolamist. Nimelt oli 12-kilone vetehunt soolas vaid pool tundi. «Sool teeb kuivaks ja sitkeks,» rääkis muuhulgas ka kalatoitude valmistamise raamatu välja andnud mees.

Räägitakse, et hiiglasemõõtu haugid sobivad vaid kotletiks. Kuid mitte ainult. Kas praadida ja siis marineerida või marineerida ja siis praadida – mõlemad variandid on Koržetsi hinnangul head.