Õpetajad asusid kooli eest võitlema

Mart Reiniku gümnaasiumi vana maja Vanemuise 48, kus praegu õpivad põhikoolilapsed. Foto: Margus Ansu

Mart Reiniku gümnaasiumi (MRG) õpetajad tegid eile avaliku pöördumise Tartu linnapeale ja linnavolikogu esimehele, milles avaldavad oma argumendid MRG gümnaasiumi ja põhikooli lahutamise vastu. 

MRG juhtkond ja hoolekogu esindajad käisid möödunud teisipäeval abilinnapea Jüri Sasi juures, kus Sasi teatas, et kaheksanda juuli Tartu linnavolikogu istungile on kavas esitada ettepanek MRG põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks.

Oma eilses pöördumises sedastavad õpetajad, et näevad gümnaasiumi ja põhikooli lahutamises mitmeid ohte.

Abilinnapea kinnitas, et kooliastmete lahutamise ja MRG gümnaasiumiosa riigikooliks muutmise plaan on kindel. «Kui linnavolikogu teeb vastava ettepaneku, ütleb riik oma jah-sõna,» kinnitas Sasi.

Õpetajad märgivad pöördumises: «Meile tundub, et Tartu linnal puudub selge visioon linna haridustulevikust, mistõttu meie koolist võib saada poliitiline katsevahend linna rahalise olukorra parandamiseks.»

Õpetajad lähevad laiali

Pedagoogidele tähendab see valikut, sest kõikidele õpetajatele tulevases gümnaasiumis täiskoormusega tööd pakkuda ei oleks ning nii võivad head õpetajad otsustada minna tööle koolidesse, mis suudavad ka täiskohta pakkuda, rääkis MRG õpetaja ja ametiühingu usaldusisik Reemo Voltri.

«Minu isiklik seisukoht on, et see lahutamine on praegu väga nõrkade argumentidega,» ütles MRG hoolekogu esimees Margus Leek. Tema arvates tuleks kooliastmete lahutamisega oodata ning kui seda üleüldse teha, tuleks ka teisi koole ümber korraldada.  

Vilistlaskogu esimees Pille-Riin Raudsepp kinnitas, et lahutamise mõte ei ole talle vilistlaskogu esimehena meelt mööda. Raudsepp lisas, et gümnaasiumi kadumine võtab koolilt võimaluse pakkuda praeguses mahus mitmesuguseid valikaineid, sest ainete rahastamine sõltub terve kooli laste pearahast.  

Pöördumises tuuakse ohuna välja ka põhikooli õhtupoolse vahetuse taasloomise vajadus, mis halvendab õpilaste olukorda ja põhjustab selle, et lapsevanem eelistab ühe vahetusega kooli, kus on ka gümnaasiumiosa. Kahe vahetusega tuleks koolis hakata käima juba 2011. aasta sügisel.

Sasi kinnitas, et kahes vahetuses õppimist püütakse siiski vältida.

Samas märkisid nii ametiühingu esindaja Voltri kui hoolekogu esimees Leek, et kohtumisel oli abilinnapea väitnud kahes vahetuses õppimise vältimatu olevat.  

Õpetajate pöördumises avaldatakse muret kooli remondiks antud lubaduste üle, mida ei ole võimalik täita.

«Abilinnapea Jüri Sasi on lubanud kasutada kooli muutmisel riigikooliks saadud raha kooli remondiks. Kooli lahutamine ei anna garantiid, et linn rahastab põhikooli maja kapitaalremonti: maja on osaliselt muutunud varisemisohtlikuks,» seisab pöördumises.

Võimalik sulgemine

Praegu õpivad uues majas koos üheksandad ja gümnaasiumiklassid. Gümnaasiumi ja põhikooli lahutamisel peaksid üheksandikud minema tagasi vanasse majja.

Vanemuise 48 asuv vana koolihoone on aga amortiseerunud ning sellele tehtud ekspertiisiakti kohaselt ei tohi seal enam aastal 2012 õpetada, kuna maja on avariiohtlik.

Praegu alg- ja põhikooli osa majutav hoone pole ka kooli direktori Toomas Sammi sõnul põhikooli vanematele klassidele sobiv, sest vanemate laste tarvis vajab ümbervahetamist mööbel. Sellisteks kulutusteks pole aga Sammi sõnul linnavalitsus raha ette näinud.

Tartu linnavalitsus tasub igal aastal 17,7 miljonit krooni Reiniku kooli hoolduskuludeks ning Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile n-ö remondivõlaks, mis kulus Vanemuise 35 ja 33 (Herbert Masingu kool) kordategemiseks. Riigikooliks muutmisega läheks ka võlg üle riigile ning linnavalitsus vabaneks iga-aastasest suurest kulust. Selle raha eest saaks Sasi kinnitusel remontida koolimaju.

Sasi sõnul püütakse Reiniku põhikoolile leida ruume juurde kas teises majas või juurdeehitises. Ka lubas Sasi, et püütakse leida vahendeid vana hoone remondiks. Kui aga laenust ei vabaneta, seisab MRG põhikool olukorra ees, kus õige pea tuleb selles majas õppetöö lõpetada, sedastas Sasi.