Väike pump südamel päästab noore naise

Arno Ruusalepa laual on südame makett – märk sellest, et tegemist on kardiokirurgiga. Viie päeva eest paigaldas Ruusalepp patsiendi südame külge selle vasakut vatsakest toetava seadme. Foto: Kristjan Teedema

Südamekirurg Arno Ruusalepp ja tema meeskond paigaldasid Tartus 11. aprillil patsiendile südame vasakut vatsakest toetava kehasisese seadme, mis aitab haigel tulevikus koju pere juurde naasta.

Niisugust lõikust, mille käigus kinnitatakse südamevatsakese külge väike pump koos väljavoolutorukesega, ei ole Eestis varem tehtud.

Operatsioon kestis kolm tundi. 35-aastane Lõuna-Eesti naine, kes aasta algusest saadik on üha süveneva südamepuudulikkuse tõttu vajanud haiglaravi, viibib praegu intensiivravipalatis ja taastub ootuspäraselt.

Patsiendi südamekahjustus seisneb selles, et ta vasak vatsake on välja veninud ning selle jõudlus vähenenud sedavõrd, et süda ei jõua enam organismi piisavalt hästi verega varustada.

Patsiendi seisund oli kehv

Just viimastel kuudel on noore naise haigus süvenenud ja seepärast otsustati teda aidata vatsakese tööd toetava seadmega. Südamepaunas asetseb nüüd pump, mis on sisestatud südame tipust otse vasakusse vatsakesse, kust see võtab vere ja viib selle voolikutpidi ülenevasse aorti.

Arno Ruusalepp lisas, et lõikus ei olnud raskete killast, ning märkis, et südamekirurgid teevad iga päev palju keerukamaid operatsioone. Varem ei olnud seda ette võetud vaid selle pärast, et alles tänavu on see kuuekohalise arvuga väljendatav ülikallis ravimeetod Eesti haigekassa teenuste nimekirjas.

Lõikus oli patsiendile praegu ainus pääsetee ning kaugemas tulevikus ootab teda südamesiirdamine.

Hea on see, et pärast operatsioonist taastumist ei pea naine enam haiglas viibima ja saab naasta oma laste juurde. Et südamevatsakest toetav seade häireteta töötaks, tuleb tal harjuda sellega, et üks peenike juhe jääb temast välja ulatuma ning on ühendatud kehavälise kontrolliva seadme ja energiaallikaga.

Kaugelearenenud südamepuudulikkusega patsiendid on väga rasked haiged ja Ruusalepa sõnul teevad arstid kõik, et selliseid haigeid juurde ei tekiks. Õnneks Tartu arstide vaateväljas praegu teist niisugust patsienti ees ootamas ei ole. Kindlasti võib neid leiduda Põhja-Eestis. Kolm aastat tagasi paigaldatigi just Tallinnas ühele patsiendile kehaväline vatsakest toetav seade. Nüüdne kehasisese seadme paigaldusoperatsioon oli Eestis aga esmakordne.

Põhjusi palju

Ruusalepa sõnul ei ole ühest põhjust, miks inimestel tekib raske südamepuudulikkus. Põhjusi on mitmeid. Üks neist, miks see võib naisi tabada, on rasedus ja sünnitus.

Tartu ülikooli kliinikumi ülemarsti Margus Ulsti sõnul on südamekliiniku arstide tegevus näide heast meeskonnatööst, kus osalevad südamearstid ja -kirurgid, anestesioloogid, õed ja paljud teised spetsialistid.

«Kliinikumi südamepuudulikkuse ravi meeskonna kardioloogide eestvedaja on doktor Märt Elmet ning kogu südamepuudulikkuse ravi meeskond teeb maailmatasemel tööd,» kinnitas ta.