Üliõpilaste koorilaul kõlab spordihallis

Põhjamaade üliõpilaskooride festivali peakorraldaja Maarja Ülper ütles, et Annelinna spordihallist saab järgmise nädala laupäevaks igati esinduslik kontserdisaal. Foto: Margus Ansu

Tartus peetava Põhjamaade üliõpilaskooride festivali korraldajad olid kimbatuses, sest ka linna suurimaist kontserdisaalidest jääks publiku ja esinejate mahutamisel väheks. Nii luuakse Annelinna spordihallist üheks õhtuks kontserdisaal.

Eilseks oli kokku löödud, et osaleb 38 koori umbes 1250 lauljaga, kes on pärit neljast riigist – Eestist, Norras, Rootsist ja Soomest. Koorid annavad vanalinna kontserdipaikades tuleva nädala neljapäeval ja reedel kümmekond kontserti. Neile järgneb laupäeval suur galakontsert, kus osalevad kõik koorid ja kuhu oodatakse 2000 kuulajat.

Selgus aga, et ka Vanemuise kontserdimaja või Jaani kirik ei mahutaks piisavalt inimesi.

«Me otsisime päris põhjalikult ja käisid mitmed mõtted,» rääkis festivali peakorraldaja Maarja Ülper. «Kaalusime Tartu kesklinna katlamaja, mis on ümberehitamisel kultuurikatlaks nagu Tallinnas, aga see jäänuks väikseks ja seal pole ka ehitusega veel alustatud. Vaatasime Raadi lennukiangaare, aga need jäid tillukeseks. Vaatasime  Vanemuise ümberkujundamise võimalust, et lauljad oleks saalis ja publik laval, aga isegi siis ei mahu. Spordisaali variant on Tartus selleks ürituseks ainus võimalus.»

Tohutu töö

Annelinna luhal asuvas spordimajas on esinenud küll trikimees Jürgen Veber ja sealset suurt saali on ümber kujundatud firma ballisaaliks. Kuid see on tohutu töö.

Nüüd on plaanis koorid paigutada saali tribüünidele, kuulajatele tuuakse aga saali kaks tuhat tooli. See on veel väike vaev võrreldes sellega, et hubasuse saavutamiseks kaetakse saali kõik seinad musta riidega, mida Ülperi hinnangul kulub nii palju, et sellega saaks katta terve Raekoja platsi. Üles tuleb panna heli- ja valgustehnika.

Korraldajad on arvutanud, et saali ettevalmistamiseks läheb vaja 30 inimese tööd 24 tundi järjest.

Sihtasutuse Tartu Sport juhataja Eve Lill ütles, et mõistagi on spordihallist hubase saali kujundamine kallim ja töömahukam kui kontserdisaali rentimine.

Peale selle on tõsist arutelu nõudnud inimeste liikumine galakontserdi ajal, sest saal on kavandatud 2400 inimesele, neid tuleb aga rohkem. Tavaliselt pääsevad pealtvaatajaid sisse kahest uksest, nüüd üksnes alumisest uksest, ülemisest aga esinejad.

Et Tartus oleks vaja üht uut suurt universaalhalli, seda Lill ei arvanud. Ta leidis, et nii suure osavõtjaskonnaga üritusi on harva, suvel sobib kontsertideks ka laululava. Spordivõistluste publik mahub praegustesse saalidesse ära. Pigem on tema meelest juurde vaja treeningusaale.

Kontserdisaali loomiseks olid korraldajad Hooandja kodulehe kaudu eilseks kogunud üle 3000 euro, mis on kogukuluga võrreldes siiski pisku.

Ühise otsingul

Põhjamaade üliõpilaskooride festivali ajalugu on pikk. 1999. aastal peeti seda Tallinnas.

Nüüdse eel otsisid korraldajad ühisosa. Iga riigi esindajal paluti valida neile olulisi muusikapalu, mille alusel Maria Kõrvits kirjutas galakontserdiks teose «Meri. Mets. Linn».

«Nendest saadetud lauludest saab teha tingliku järelduse, mis meid ühendab.  Ei saa öelda, et rütmid on sarnased, aga teemad on sarnased, on igatsust ja melanhooliat, kuigi jah, ma ei saa ABBAt melanhoolseks nimetada,» rääkis Ülper.

Pileteid juba müüakse ja eile päeval oli neid veel leida kõigile kontsertidele.

IX Põhjamaade üliõpilaskooride festival Tartus

• 24. ja 25. aprillil antakse vanalinnas kümmekond kolme koori kontserti. Iga koor esitab vähemalt mõne laulu, mis on põhjamaise taustaga ja koorile kuidagi oluline.

• Galakontsert  «Meri. Mets. Linn» on laupäeval, 26. aprill kell 19 Annelinna spordihoones. Repertuaar koosneb Põhjamaade muusika repliikidest, mis on seotud siia tulnud kooridega – iga koor valis välja laulu, mis iseloomustab teda kui osa oma rahvast kõige paremini. Maria Kõrvits põimis need helid kokku ja nii valmiski uudisteos, mis tuleb ettekandele keelpillide ja 1300 lauljaga.