Nii ongi juba jõutud arvata, justkui poleks Urmas Klaasi saamine linnapeaks kuigi korrektne: ta ei osalenud Tartus viimatistel kohalikel valimistel, seega ei saanud ta linnapeaks pärast valimisi, seetõttu pole valijail olnud võimalust talle hääli andes või mitte andes arvamust avaldada, seega on ta partei tagatubade, mitte avalik linnapeakandidaat.
Tegelikult aga pole ükski viimatistest Tartu linnapeadest alustanud oma linnapeakarjääri vahetult pärast valimisi, vaid just valimiste vahepealsel ajal: Andrus Ansip 1998. aastal (valimised olid 1996), Laine Jänes 2004. aastal (valimised olid 2002) ja Urmas Kruuse 2007. aastal (valimised olid 2005).Küll on nimetatud linnapead järgnevatel valimistel oma staatust korralike häältesaakidega kinnitanud.
Seega pole küsimus selles.
Milles siis on küsimus?
Küsimus on selles, kas ja kuidas tõestab Urmas Klaas tartlastele, et on tõesti hea linnapea. Klaas on küll Tartus õppinud, töötanud ja elanud, kuid on selge, et selle linna probleemidesse pole ta viimasel ajal kuigivõrd süvenenud, nii et õppida on tal päris palju. Küsimus on selles, kellelt ta õpetust küsib ja võtab. Keda ta kuulab. Ei tahaks, et vaid mõnda inimest oma parteist.
Küsimus on selles, kas ja kuidas ...
Edasi loe blogist vahurkal.blogspot.com