Mis jääb paremini meelde, kas õpikust loetud fakt või politseiniku korraldatud näidisnarkovõrk? Ja kuidas on parem kontrolltööd teha, kas paberile kirjutades või olukorda päriselt läbi elades?
Teadmisi saab ka teisiti kontrollida
Sillaotsa kooli õu oli eile kilkamist ja kiljumist täis, sest pilvisest ilmast hoolimata kasteti üksteist meelega või kogemata märjaks. 72 last kaheksast Tartumaa koolist olid kogunenud terviselaagrisse «Kaitse end ja aita teist!».
Eile oli kahepäevase laagri lõbupäev, kolmapäeval tehti seda, mida sinna tegema tuldi – näidati oma teadmisi orienteerumise, liikluse, meelemürkide, esmaabi ja matkamise kohta, seda nii praktiliste ülesannete kui testide kaudu.
Enne kui lapsed laagrisse tulid, olid nad teinud läbi koolituse. Aasta jooksul käisid nende koolides rääkimas ja õpetamas mitmesuguste elualade esindajad ja sealt saadud teadmisi nad laagrisse katsetama tulidki.
Vihm tülitas
Laagri looja, Lõuna-Eesti päästekeskuse ennetustöö peaspetsialist Eha Anslan rääkis, et tegelikult käidi 13 koolis, kuid laager oli täiesti vabatahtlik ning sinna registreerusid Võnnu, Rannu, Puhja, Nõo, Luunja, Ülenurme, Elva ja Sillaotsa koolide võistkonnad. Gruppe oli üheksa, igas neli poissi ja neli tüdrukut.
Sandra Solba Võnnu keskkoolist arvas, et lahendatud testid ja ülesanded läksid üldiselt hästi ja kogu üritus on olnud väga tore, kuid veidi meelehärmi tõi öine vihmasadu, mis nende neljasesse telki sisse puges.
«Me ütlesime neile küll, et ei tohi telgi seina vastu minna, aga lastel oli ikka vaja ringi sipelda,» muigas peaaegu kella kolmeni öövalves olnud politseinik Maarja Punak.
Ootamatult saabunud saju tõttu jäeti ära tavaliselt laagri juurde kuuluv ööhäire, korraldajatel oli lihtsalt kahju lapsi keset ööd telgist vihma kätte ajada.
Vajalik koolitus
Esimese «Kaitse end ja aita teist!» võistluse 6.–8. klassi lastele korraldas Eha Anslan juba 16 aastat tagasi Jõgevamaal. Praeguseks on koolitusprogramm levinud kõigisse Eesti maakondadesse, Tartumaal korraldati seda teist korda.
Tartu maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Lea Saul rääkis, et sellised koolitused on vajalikuks täienduseks tavapärasele õppetööle. «Lapsed naeravad õpetaja välja, kui ta meelemürkidest räägib, et sa ei tea ju midagi. Aga vormis politseinikku kuulatakse ammuli sui,» tõi Saul näite.