Tartu veevärk alustas biogaasi põletamist

Veevärk demonstreeris reedel, kui väljas oli juba hämardunud, Tartu Postimehele avariipõletis biogaasi sinakat leeki. Foto: Kristjan Teedema

Möödunud aasta novembris tööle hakanud Tartu veevärgi biogaasitehas on nüüdseks jõudnud toota üle saja tuhande kuupmeetri gaasi, mida on kasutatud nii reoveemuda soojendamiseks kui elektri tootmiseks.

Veevärgi andmetel lasti esimene kogus biogaasi metaanitankist ehk kääritist gaasihoidlasse eelmise aasta novembri lõpus ning gaasi proovipõletamist alustati gaasikatlas 12. detsembril. Praeguseks on tehas tootnud juba 106 000 kuupmeetrit biogaasi, viimase kuu ööpäevane keskmine oli näiteks 1600 kuupmeetrit.

Tartu veevärgi projektijuhi Martin Zimmeri sõnul kulgesid proovipõletamised detsembris hästi. «Kõigepealt tehti analüüsid. Gaas oli piisavalt hea metaanisisaldusega, keskmiselt 65 protsenti,» selgitas ta.

Elektrit aina rohkem

Esialgu kasutati biogaasi kääritamistanki mineva reoveemuda soojendamiseks. Varem oli selleks kulunud kallis maagaas, veebruari keskelt jooksis gaasikatlasse sisse ainult veevärgi enda toodetud biogaas.

Jaanuaris kasutati biogaasi esimest korda ka elektritootmiseks mõeldud CHPs (Combined Heat and Power Plant). Zimmeri sõnul käivitatakse CHP siis, kui gaasitoodang ületab kütmisvajaduse.

«Elektri tootmist ei toimu iga päev, vaid siis, kui sobiv gaasikogus on olemas,» ütles Zimmer. Kuna tänavu oli soe talv ja kevad tuli vara, hakkas kütmisest järjest rohkem gaasi üle jääma. Praeguseks on koostootmisjaam tootnud elektrit juba üle 32 000 kilovati.

Rahaliselt pole see väga suur summa, kuid Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul kogub tehas ja kogu protsess alles hoogu. Praegu on tehas tootnud päevas 1600–1800 kuupmeetrit biogaasi, ideaalis võiks see olla 3000 kuupmeetrit.

«Eesmärk on saada aastas ööpäev läbi enamik aega kätte 300 kilovatti tunnis. Kuna puhasti tarbib väga palju elektrit, siis annab see meile elektrienergia sisseostmisel väga palju kokkuhoidu,» selgitas Kapp.

Hais on kadunud

Ligi seitse miljonit eurot maksma läinud tehas tähendab Tartu veevärgile muu hulgas ka seda, et linna õhust kaob aunkompostimisel tekkinud hais. Kääritatud muda läheb tankist kõigepealt hoidlasse ning pumbatakse sealt tsentrifuugimisele.

Kapi sõnul on veevärk saavutanud sellega oma kõige suurema eesmärgi. «Me vähendame märkimisväärselt Tartu reoveepuhasti ja reovee tarbijate jalajälge looduses. Komposteeritava muda maht väheneb ja selle materjali taaskasutamise kvaliteet muutub palju paremaks,» lausus Kapp. Ta lisas, et metaanitankist läbikäinud muda on hea väetis.

«Tundub, et on hea. Osa talunikke võtab usinasti. Muda omadused muutuvad nüüd paremaks ja kvaliteet on ühtlasem. Seda saab kasutada nii haljastuses kui põllumajanduses,» lausus Kapp.

Rajatud kompleks läks veevärgile maksma 6,9 miljonit eurot, millest umbes 5 miljonit tuli Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.