Linnavolikogus: olulisest teemast sai punktivõtt

Jüri Saar Foto: Pm

Suvepuhkus läheneb ja seda oli tunda ka linnavolikogu poolaasta eelviimase istungi päevakorrast, mis oli veninud 21 punkti pikkuseks. See on Tartu volikogus võrdlemisi tavatu töömaht.

Punktid said volinike toetuse suures üksmeeles, kuid mitte sotsiaaldemokraatide eelnõu kesklinna üldplaneeringu algatamisest.

Nagu eelmisel volikogu istungil eelnõu töösse andes, nii ka nüüd tõusis seda kõnetooli tutvustama sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Tõnu Ints. Ta rääkis, et sellist planeeringut vajatakse juba ammuilma, ning tõdes, et kesklinna mõistegi ei ole tartlastele selge – räägitakse vanalinnast, all-linnast, südalinnast ja linna üldkeskusest.

Samal ajal kui Ints oma pikka tutvustust jätkas, kõndis reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse pintsakut kinni nööpides saalist välja. Ints rääkis elanike väljarändest, kaubanduse ümberpaiknemisest, riigiasutuste ja kõrgkoolide hoonete viimisest linnaserva, mis kõik on kesklinna rolli kahandanud.

Algatatav üldplaneering pidanuks selgitama paljude muude teemade seas kesklinna funktsioone ja pakkuma ideid, kuidas kesklinna osad omavahel siduda.

Kui Kruuse saali tagasi oli jõudnud, märkis Ints, et see ei ole planeeringu lähteülesanne, vaid volikogu teeks linnale ülesande algatada planeering.
Küsimusi Intsule ei olnud.

Siis tõusis kõnetooli reformierakondlasest abilinnapea Raimond Tamm. Tema sõnum ei olnud kellelegi üllatus, sest linnavalitsuse seisukoht oli juba teada: mitte toetada.

Kummalisel kombel nii lakooniline oligi see dokument (põhjendusi ei olnud ka õiendis), millega Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu liikmeist koosnev linnavalitsus soovitas eelnõu põhja lasta. Vormiliselt, mõistagi, oli tegu seisukoha andmisega, sest hääleõigus on ikkagi volinikel.

Võib-olla oli see päikesest, võib-olla sellest, et saalis oli kaunis soe, kuid abilinnapea kõrvad tundusid üle keskmise punakad, kui ta rääkis, et tegu on olulise teemaga – linnavõim on võtnud kohustuse algatada üldkeskuse teemaplaneering, kus oleks teemaks kesklinna rolli määramine, strateegilised sunnad keskuse funktsiooni säilitamiseks ja maakasutus.

«Seega pole küsimus eelnõu olulisuses, vaid planeeringu lähteülesande puudumises,» väitis Tamm. Ta kinnitas, et töö üldkeskuse planeeringu algatamise nimel jätkub.

Siis sai sõna IRLi saadik Toivo Maimets, kes võttis oma arusaama kokku ja küsis: «Teema on tähtis, volikogu on andnud korralduse tegelda, sotsid on teinud tänuväärset tööd ja andnud materjali ette, ainus põhjus, miks linnavalitsus on vastu, on see, et mõned asjad on puudu. Kas ei oleks lihtsam need mõned vajalikud asjad lisada? Võiks ju täiendada.»
Tamm kostis seepeale, et parem üks kord ja korrektselt, et ei alustataks puuduliku teadmisega.

Siis käis kõnetoolis arengu- ja planeerimiskomisjoni juht Veljo Ipits, kes selgitas, et komisjonis antud häälte suhe – 5 poolt ja 8 vastu – ei tähenda, et eelnõu oleks halb. Ta märkis veel, et poliitilise profiidi on sotsid saavutanud, ja ütles, et ei ole ju tähtis, kust eelnõu tuleb, peaasi, et oleks korrektne.

Mikrofoni võttis IRLi esindaja Jüri Kõre, kes selgitas, et nende erakonna meelest on õigem kesklinna küsimust arutada üldplaneeringus, mitte teemaplaneeringus. Sama leidis ka lõppsõnas Ints, kes märkis, et teemaplaneering on siiski kitsama teemaderingi lahendamiseks, üldplaneering võimaldab aga arutleda laiemalt.

Hääletusel sai eelnõu 15 poolt- ja 25 vastuhäält.

Ints kommenteeris järgmisel päeval, et teda hämmastas kõige rohkem see, et koalitsioon nimetas sellise planeeringu algatamise katset poliitiliseks punktivõtuks, kuigi tegelikult on Tartu üldplaneeringus juba üheksa aastat tagasi sõnastatud kesklinna üldplaneeringu koostamise vajadus, ent linnavõim ei ole seda miskipärast teinud.
Tamme lubadus oli, et seda dokumenti hakatakse koostama.