Tartu Kõrgema Kunstikooli tudeng Tiit Joala kulutas kolm kuud Euroopas ringi rändamiseks, et jäädvustada oma dokumentaalfilmis mitme riigi suhtumised narkootikumidesse. Ta soovib oma diplomitööga tekitada asjalikku diskussiooni Eestis.
Diplomitöö üritab lõkkele puhuda narkodiskussiooni
14. juuni 2010, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lõppkokkuvõtteks peaks diskussioon kaasa tooma efektiivsema ja humaansema, tegelikke olusid arvestava narkopoliitika,» leiab Tiit Joala. «Praegused seadused ei võta arvesse reaalset olukorda. Loodan, et diskussioonis suudavad efektiivselt kaasa lüüa ka need Eesti riiklikud instantsid, kes keeldusid mu filmis osalemast. Võtsin ühendust justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumiga.
Justiitsministeeriumi esindaja ütles otse välja, et ei soovi seda teemat kaamera ees kommenteerida, sotsiaalministeerium tegi kavalamalt – minuga lihtsalt venitati suhtlust nii kaua, kuni ma enam ei saanud diplomitöö valmimise tähtaja saabumise pärast intervjuud teha.»
Tiit Joala ei saa diskussiooni vältimisest aru. «Meie eesmärk on ju sama: see, et uimastitega seonduvad probleemid oleksid ühiskonnas võimalikult väiksed. Minu arust peaksid riiklikud instantsid olema äärmiselt huvitatud elujõulisest diskussioonist ja parema lahenduse otsimisest, selle asemel, et status quo´d vaikimisi iga hinna eest säilitada.»
Idee filmi tegemiseks tuli Tiit Joalale Tartu arestimaja kongis viibides. Sinna sattus ta pärast seda, kui politseinikud tabasid ta koos kasvavate kanepitaimede ja umbes kilo kuivatatud kanepilehtedega. Kohus oli kevadel 2009. «Karistus oli kolm aastat tingimisi vagistust lisaklausliga, et ma ei tohi tarbida uimasteid sellel ajal. Praeguseks olen ma karistusest ära kandnud ühe aasta,» ütles ta.
Et anda ülevaade narkoprobleemidest ja keeluseaduse problemaatikast, käis ta ka Londonis. Sealt sai ta kaasa praeguseni kehtiva karistuse, millele eelneva politseilise tegevuse on salvestanud filmi tema operaator Sirla.
«Mul oli seljakotis matkanuga, tavaline sajakroonine nuga, mida saab suvalisest ehituspoest osta,» selgitas Tiit Joala. «Nuga on väga mõistlik asi, kui sa reisid seljakoti ja telgiga ja teed väikese eelarvega filmi ja sööd sealjuures põhiliselt konserve. Aga Inglismaal nähakse nuga eelkõige relva, mitte tööriistana.»
Suurbritannia kohus määras karistuseks kuus nädalat tingimisi vangistust aastase katseajaga (see hakkab peagi otsa saama), kusjuures on ka üks lisatingimus: ta ei tohi katseaja jooksul Londoni kesklinna minna.
Dokfilmi «Miks sai minust kurjategija?» saab vaadata homme, 15. juunil kell 19 Genialistide klubis. Intervjuud Tiit Joalaga saab lugeda homses Tartu Postimehes.