Päevatoimetaja:
Richard Särk
Saada vihje

Hollandi tipptreenerid harisid Eesti vutipoisse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Neli päeva kestnud treeninglaagrit võtsid tõsiselt nii vutipoisid kui Hollandi tipptreenerid. Pildil jagab tartlastega oma tarkusi Ajaxi treener Renaldo Landburg.
Neli päeva kestnud treeninglaagrit võtsid tõsiselt nii vutipoisid kui Hollandi tipptreenerid. Pildil jagab tartlastega oma tarkusi Ajaxi treener Renaldo Landburg. Foto: Kristjan Teedema

«Nii kõvasid mehi Eestis tihti ei käi,» ütleb FC Santose juht Meelis Eelmäe, «vähemalt noortejalgpalli tasemel ma isegi ei mäleta, et selliseid tippe oleks siin olnud.»


Jutt käib FC Santose eestvedamisel eelmisel nädalal Tartus peetud laste treeninglaagrist ja treenerite koolitusest, mida juhendasid neli hollandlast – maailmakuulsa Amsterdami Ajaxi noortetreenerid Renaldo Landburg, Wim Kwakman ja Eddie van Schaick ning nende ametivend Rotterdami Fe­ye­noordist Roel van Wayen­burg.

105 aastat tagasi asutatud Amsterdami Ajaxit ja klubi noortesüsteemi peetakse Euroopa üheks uuendusmeelsemaks ja viljakamaks. Klubi ajalugu tipneb 1995. aastal võidetud UEFA Meistrite liiga karikaga.

Paljud Hollandi rahvuskoondise mängijad on oma karjääri alustanud just Ajaxi süsteemist – klubist on võrsunud sellised maailmakuulsad tähed nagu Johan Cruyff, Marco van Basten, Dennis Berg­kamp, Edgar Davids, Patrick Kluivert, Clarence Seedorf ja Edwin van der Sar.

Täielik pühendumus

Hollandi korüfeede Eestisse tooja on nende kaasmaalane, mais Santose spordidirektori ametisse asunud Anton Joore.

«Väga professionaalsed mehed, teadmised on kõik paigas,» iseloomustab Eelmäe, lisades, et põhiline erinevus Ajaxi ja teiste tippakadeemiate vahel on see, et igas vanuseklassis on täpselt paika pandud, mida tehakse. Mida oodatakse mingis vanuses poisilt ja mida nõutakse. Ei kiirustata, vaid tehakse seda, mis on igale arenguastmele vajalik.

Lausa hämmastav on hollandlaste emotsionaalsus ja aktiivsus treeningute juhendamisel. «Nad keskenduvad treeningule täienisti, nähes iga pisiasja,» sõnab Eelmäe, «trennid on absoluutselt kontrolli all, lapsed on püüdlikud ja väga keskendunud. Treener jõuab üksinda kõigi paarikümne mängijani, kellega ta tegeleb. Ja seda on hea vaadata.»

Joore sõnul on igati kasulik, kui Eesti noored jalgpallurid saavad osa hollandlaste kogemustest. Kunagi Eesti koondise endiste peatreenerite Arno Pijpersi ja Jelle Goesiga koos töötanud mees on kindel, et Andres Oper ja Ragnar Klavan ei jää ainukesteks Eesti nimedeks Madalmaade klubides.

«Eesti poistel on väga hea suhtumine treeningutesse, hea kontsentreeritus,» tunnustab Joore, «on näha, et nad tahavad õppida.»

«Näen siin nii mõndagi väga andekat poissi, aga ma ei ütle sulle veel nimesid,» lisab ta.

«Poisid on väga entusiastlikud,» kiitis ka Wim Kwakman, «on näha, et nendega on tööd tehtud. On muidugi elemente, mida annab lihvida.»

Joore sõnul ei tasu ennast häirida lasta sellest, et Eesti ja Hollandi tasemevahe jalgpallis veel nii suur on.

«Hollandi jalgpalli ajalugu on lihtsalt pikem ja teie ei ole selles süüdi. Teil ei olnud pikka aega võimalust saada rahvusvahelist kogemust, võtta mõõtu selliste riikidega nagu Holland või Saksamaa. Polnud isegi õppida mujalt kui oma treenerilt. Hollandis mängitakse jalgpalli vähemalt 60-70 aastat, seetõttu on seal praegu ka 1,5 miljonit registreeritud mängijat – sama palju kui Eestis rahvast,» ütleb ta.

«Eestis peaks olema neli suurt jalgpalliakadeemiat – põhjas, lõunas, idas ja läänes,» arvab Kwakman, «üks neist kindlasti siin Tartus, kolme-nelja tasemel väljaku ja heade treeneritega.» Selleks peaks Tartu killustunud jalgpalliklubid Kwakmani meelest koostööd tegema: «Vaid koostöös saate oma taset tunduvalt tõsta. Aastate pärast võite olla paremad kui meie.»

MMi ennustusi

Loomulikult ei saanud Lõuna-Aafrika Vabariigi MMi ajal hollandlastelt küsimata jätta nende kodumaa koondise võimaluse kohta tulla maailmameistriks.  

«Loodan muidugi, et Holland tuleb maailmameistriks,» pakub Joore, «aga miks ta seda seni pole saavutanud – Hollandi jalgpall on läbi aegade olnud keskendunud ainult rünnakule. Rõhutakse saavutusele, mis tähendab skoorimist. Vähem pööratakse trennis tähelepanu kaitsele. Aga kui kaitseliin on väga hea, piisab võiduks vaid ühest väravast.»

«Poolfinaali jõuame, sealt edasi on juba palju õnne vaja,» sõnab Kwakman.

«Kui mängid Robbeni, van Persie ja Sneijderiga ning on vaja lüüa otsustav karistuslöök, läheb nende vahel vaidluseks, kes selle enda peale võtab,» lisab van Schaick, «Hollandi viga on selles, et mehed lähevad enese eest mängima, mitte mõeldes, mis on meeskonnale parim. Suured egod segavad.» 

Arvamus

Eddie van Schaick
Amsterdami Ajaxi noortetreener:

On suurepärane töötada siinsete lastega ja jagada treeneritele kogemusi, kuidas ja miks me töötame lastega. Loomulikult ei saa nad kõike otse üle võtta.
Amsterdam on ju Tartust erinev, väga mitmekultuuriline. Näiteks on mul tiimis alžeerlane, kolm marokolast, kaks türklast, kaks ladinaameeriklast, sakslane, itaallane ja üks kariibi päritolu mängija. Kõik nad on sündinud Hollandis. Lisaks kolm siniste silmadega heledajuukselist hollandlast. Meie treeninguprogramm lähtub samuti mitmekultuurilisusest.
 

Tagasi üles