Üleeile õhtul üheksa paiku Võru Tamula järvele läinud kolm meest ei tulnud koju tagasi ja taas kord oli sõiduvahendiks kurikuulus Pella paat, millega on Eestis uppunud juba hulgi inimesi.
Pella paat nõudis järjekordsed ohvrid
12. aprill 2014, 00:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehed läksid järvele üheksa paiku õhtul ja päästeamet sai teate nende kadumisest öösel kell 2.32. Pellal on vastik omadus ootamatult ja imekergesti ümber minna. Seni on jäänud katsed seda paaditüüpi keelustada viljatuks. Paarikraadises vees inimene pikalt vastu ei pea. Politsei andmetel läksid järvele 25-aastane Janek, 38-aastane Marek ja 52-aastane Andrei. Niisiis istusid Pellas kaks päästeameti Võru komando töötajat ja ühe mehe poeg. Kui küsida politseinikelt, mida mehed tormisel järvel sel kellaajal tegid, eelistatakse delikaatselt viidata käimasolevale kriminaalmenetlusele, mis selgitab asjaolud välja.
Mehed ei nuta ja nii olid Võru komando päästjad eile tõsised ja töised hoolimata lähedaste kamraadide kadumisest. Hommikust saati järvel askeldanud vahetus tuli kaldale alles 13.30 ja tunni pärast läks uus vahetus järvele. Otsijatele valmistas pärastlõunal muret see, et nad ei näinud kusagil isegi mitte aere, mis ei tohiks ometi ära uppuda.
Võru Tamula järv võib ju tunduda iseäranis mere ääres elavatele inimestele süütu lombikesena, aga ometi neelas sama veekogu 2010. aasta septembris kuulitõukaja Taavi Peetre. Ka Peetre oli kirglik kalamees, ka tema läks järvele kolmekesi, aga teised kaks pääsesid. Peetre surnukeha leiti veest kolm päeva hiljem.
Lõuna päästekeskuse juhi Klaose sõnul käivad päästjad tavaliselt teisi inimesi aitamas ja siis tekib paramatult võime end professionaalina nö «välja lülitada», aga eile ei olnud see päev. Üks kadunud meestest pidanuks hommikusse vahetusse ise tööle tulema, paraku pidi ülejäänud hommikune vahetus teda järvelt otsima hakkama. Postimehele teadaolevalt töötab kadunutel päästeametis ka omajagu sugulasi.
Klaose kinnitusel oodatakse sellistes organisatsioonides meestelt mehist käitumist ja mehiselt nad kindlasti ka käituvad. «Oma emotsioone nad niisama lihtsalt välja ei ela, aga need emotsioonid ei tohiks ka meestele sisse jääda,» muretses Klaos. «Istusime meestega koos ja rääkisime. Sellised olukorrad tuleb ühiselt läbi elada.»