Päevatoimetaja:
Richard Särk

Südi sääsetapp tegi uue maailmameistri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Palja ülakehaga mees istub soojas äikse-eelses juuniõhtus heinamaal. Tema lai selg on kaetud sääskedega nii tihedalt, et ühe laksuga võiks tappa mitu. Mehe käed jäävad aga lühikeseks ja vereimejatel on pidu.


«Proovi selja pealt, isa!» ergutab kõrvalt tütar. «Su selg on neid täis!» lisab pisut murelik abikaasa. Kuid Jevgeni Serov mõistab, et tema käed teleskoobina pikemaks ei veni, pinguta kuidas tahad. Ta keskendub sääskede lömastamisele rinnal, käsivartel ja säärtel.

Kannatlikult, pistete pärast virisemata ja liigahtamata, nagu polekski tal närve, laksab Serov hüva- ja kurakätt, kivistub siis sääskede valvsuse pärssimiseks mõneks sekundiks ning jagab uued hoobid.

Kesisevõitu algus

Jässaka Serovi obadused tiivuliste pinisejate pihta on mõõdetud, sest enne sääsepüüdmisvõistluse algust Vara vallas Kauda külas on kohtunik Tauno Laasik hoiatanud: püütud sääsed peavad olema äratuntavad. Ometi ilmutab ta hiljem tõelist professionaalsust, tundes ära ja võttes võistlejate pingerea kokkupanekul arvesse poolikudki sääsed.

«Vaata, Jaan, sul on naabri paljas selg käeulatuses,» julgustab kohtuniku abi, Tartu Aura Veekeskuse juht Tiia Teppan noormeest, kelle sääsesaak tõotab esimeste võistlusminutite järgi otsustades kesiseks jääda. Jaani sääsekogumisnõu, pooleliitrise plastikust õlletopsi põhjas on londiga laibakesi ja poolsurnud saaki vaevumärgatavalt.

«Ma ei saa, ta on nii karvane!» vastab mees. «Ma leiaks endalt kubemetäisid ka rohkem kui siit sääski!»

Tõepoolest. Kallaste maantee äärsete Kivi puhkemajade heinamaa, millest on eraldatud igale võistlejale valge lindiga paariruutmeetrine ala, tundub olevat õhtul kümmekond minutit pärast üheksat Eesti sääsevaeseim paik. Eriti neile, kes on korralikult riides ja kipuvad liiga palju rehmima.

Nutikamad on lisaks ühe või mitme kehaosa paljastamisele taibanud, et edu võti peitub paigalpüsimises.

«Tuul tõuseb, nüüd pole jälle ühtegi,» kurdab Rahvaliidu sisetülides kuulsust kogunud ettevõtja Ingvar Tšižikov. Siiski selgub hiljem, et individuaalvõistluse esimeses voorus, kuhu meldis end 36 meest, naist ja last, trügib Tšižikov end selgelt esitosinasse, tuues kohtuniku ette 16 sääske.

Ometi ei saa tema ega temast pisut tublimad lähedalegi Rauno Luksepale, kes liitub sääsepüüdmisvõistlusega improviseerides, irdudes kõrvalasuvast pulmamajast. Luksepp teeb end korralikult soojaks, lastes juba enne võistluse algust puuriitade tuulevarju kogunenud sääskedel oma paljad sääred veriseks torkida.

Ilmselt tõmbas värske toidu lõhn liigikaaslasi ligi. Luksepp püüab ja heidab esimeses individuaalvoorus topsi 38 sääske.

Sind söödi, nüüd söö ise

«Ossa raisk, Rauno! Oi-oi-oi!» ei hoia abikohtunik Tep­pan seda tulemust nähes vaimustust tagasi. Tund hiljem lööb Luksepp võimsalt kehtiva maailmarekordi, kaheksa sääske kahe minutiga. Ta kogub 22 elajat – täpselt sama palju kui Jevgeni Serov.

Vaid üks mees on kangem nii Serovist kui Luksepast. Tartumaa ettevõtja Rein Leib. Suutes arendada keskmist püügikiirust 0,2 sääske sekundis, on Leib maailmarekordist üle  kolm korda. 24 sääsega pälvib ta peale kuulsuse piduliku lõuna Alatskivi lossi restoranis.

Alles autasustamistseremoonia ajal, veidi enne poolt ühtteist vallandub puhkemaja verandale kogunenud võistlejate ümber tõeline sääsehullumaja.

Tagasi üles