iDeal kampaania

Piret Karro: Y-galeriid on Tartusse vaja
Lisatud küsimused Andres Liinatile ja Tiia Teppanile

Piret Karro

FOTO: Kristjan Teedema / Postimees

Veebruari lõpus sulges Y-galerii kinnisvaraomaniku vahetuse tõttu uksed oma senises keldriruumis Küütri 2, kus galerii oli tegutsenud kümme aastat.

Uude asukohta pole veel ümber kolitud ning avalikkusele on teadmata, kas ja kus galerii uksed taasavab. Kirjutan sellest probleemist kunstikriitiku, ent eelkõige üliõpilase vaatepunktist, kelle jaoks on Tartu kultuurielu oluline.

Y-galerii üks asutajaid, Tartu ülikooli maaliosakonna professor Jaan Elken viskas kirjas, mis loeti ette 28. märtsil 2014 Tartu kunstimuuseumis toimunud Y-galerii teemapäeval, õhku võimaluse, et sündmusel on tegemist Y-galerii peietega.

Elken viitas Tartu ülikooli ja Tartu linna kõhklusele Y-galerii vajalikkuses. Veel väitis Elken, et Kaisa Eiche Y-galerii galeristiks saamisega 2007. aastal on näitusepaigast aeglaselt saanud nišigalerii, mille tõttu on külastatavus kahanenud.

Teemapäeval, kus ühtlasi tähistati Y-galerii kümnendat aastapäeva, arutasid galeriiga seonduvat Kaisa Eiche, Tartu üliõpilasmaja tegevjuht Kulno Kungla, kultuuriministeeriumi nõunik Maria-Kristiina Soomre, EKA endine galerist ja Kumu hariduskeskuse juhataja Maarin Ektermann, Tartu linnavalitsuse kultuuriteenistuse juhataja Külli Aleksanderson, publiku seast ka näiteks Y-galerii kunagine galerist Rauno Thomas Moss ja Tartu kunstimaja esindaja Markus Toompere.

Hea tähelepanek – nišigalerii

Küsimuse Y-galerii vajalikkusest laitsid diskussioonil osalejad eesotsas Maarin Ekter­manniga kiirelt maha – kust tuli üldse see kahtlus?! Vaja on uusi ruume ja ruttu!

Kaisa Eiche ja Y-galerii uus kuraator Tanel Rander soovivad käesoleva aasta programmi ellu viia. Nõustun Ektermanni ja Eichega, et Y-galerii olemasolu vajalikkuses pole mõtet kahelda.

Y-galerii vajalikkuse mõistmisel on tegelikult nišigalerii mõte hea tähelepanek ning ei pea olema pooltki nii laastav hinnang, kui Elken silmas pidas. Nišistumine on paratamatu, kui kuraatoril on selgelt välja kujunenud kunstimaitse ning kindel sõnum, mida edastada.

Nišistumine tähendab spetsialiseerumist. Tartus, kus linnaelanike koguarvu kohta tegutseb ebatavaliselt palju semiootikuid, ulmekirjanikke, eksperimentaalkunstnikke ja teisi aktiivseid kultuuri-underground’i liigituvaid tegelasi, on vajalik nende töödele keskendunud näitusepaiga olemasolu, millena Y-galerii on Kaisa Eiche tööajal toiminud.

Y-galeriis on toimunud peale maaliosakonna näituste kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT ning feministliku kultuuri festivali LadyFesti näitused, Tartu lähedal tegutseva rahvusvahelise kunstikeskuse Mooste külalisstuudio (MoKSi) sündmused ning Eesti tunnustatuimate kaasaegsete kunstnike isiku- ja rühmanäitused.

Y-galerii on olnud üks põhilisi kultuuriseltskonna kogunemispaiku, kus kohtuvad kunstnikud, kultuurihuvilised, kultuuriajakirjanikud. Y-galerii on olnud minu jaoks üks esimesi kokkupuuteid Tartu kultuurieluga.

Ei salli tühja kohta

Tõsi, Tartu kultuuri underground’i kogunemispaikade teke ja kadu on paratamatu. Rael Artel Gallery sulges rahapuuduse tõttu uksed 2008. aastal pärast kaht tegutsemisaastat, Tartu Kultuuritehase juhitud Pärmivabrik triivis mööda Emajõge allavoolu 2010. aastal, viimane silmapaistev lahkuja oli klubi Kink Konk, mille asendas baar möödunud suvel.

Võib arvata, et nagu looduski ei salli ka kultuur tühja kohta ja varsti tärkab kaseriisikana mõni järgmine galerii, vabrik või konk, ent nii lihtne see ei ole.

Uued kohad ei asenda vanu ning galerii loomine pole lihtne, selleks on vaja raha ja ruume. Tartus haigutab siiani Pärmivabriku-kujuline puuduolek. Y-galerii on olnud kesksel kohal Tartu kultuurisfääris ning galerii jäädav kadumine tekitaks teatud vaakumi.

Kõigi nimetatud kohtade sulgemise põhjus on olnud ressursipuudus. Toetusi napib, üürihind tõstetakse viiekordseks, hoone renoveerimine käib haldajal üle jõu. Kultuurikohad ei ole ega peagi olema üüratut tulu toovad ettevõtted, ent praegu on Tartus olukord, kus kapitalistlik mõtlemine domineerib kultuuriliste väärtuste üle ning näitusepaigad ja kultuuriklubid ei pea konkurentsis vastu.

Seejuures pole institutsioonid, kelle võimuses on näitusepaiku toetada, seisukohta kujundanud või loobuvad kindluse puudumise tõttu toetuse andmisest.

Kes vastutab?

Tartu üliõpilasesindus, kes peaks esindama teiste seas ka maali- ja humanitaariatudengite huve, pole Y-galerii ruumiküsimuses seisukohta välja kujundanud, Tartu ülikool pole toimivat lahendust oma esindusgaleriile välja pakkunud, Tartu linn toetas Y-galerii näituseprojekte ainult osaliselt, kuna polnud kindel, kas Y-galerii suudab plaanitud projekte ellu viia.

Kõigi nende asutuste valikud on mõistetavad olukorras, kus tulevik on tõesti ebaselge, ent siinkohal tuleb mõista, et tulevik ei selgine iseenesest, vaid tulemuste eest vastutavad kindlad isikud.

Näiteks minu kui Tartu semiootikatudengi, kultuurikorraldaja ning regulaarse Y-galerii ja teiste näitusepaikade külastaja vastutus on avaldada arvamust Y-galerii vajalikkuse kohta ning nii loodetavasti aidata ka võimupositsioonil olevatel asutustel otsuseid teha.

Leian, et kümneaastase tegutsemise jooksul on Y-galerii põhjalikult tõestanud oma vajalikkust eksperimentaalse ja formaati mitte liialt pealesuruva näitusepaigana, kus on võimalik üles astuda nii Tartu ülikooli maaliosakonna tudengitel kui ka Tartu underground’i esindajatel. Y-galeriis on korraldatud Tartu eksperimentaalkunstnike kogunemisi, helikunstisündmuseid, ulmekirjanike ülesastumisi ja mitmeid performance’id, mida teistes Tartu näitusepaikades ette ei kujuta.

Tartu näitusekohtade ajalugu on kirju, ent praeguses olukorras, kus Y-galerii on kodutu, ei leidu mitte ühtegi tegutsevat ruumi, kus Tartu eksperimentaalkunstnikud end nii mugavalt tunneksid. Y-galeriid on Tartusse vaja.


Küsimus-vastus

Kas ja kuidas Tartu ülikool ning Tartu linnavalitsus toetavad Y-galerii tegevuse jätkumist?
 

Andres Liinat

Tartu ülikooli kantsler

Tartu ülikool toetab koostöös Eesti maaülikooliga ülikoolide liikmeskonna kultuuritegevust MTÜ Tartu Üliõpilasmaja kaudu. Lisaks liikmemaksule toetab ülikool võimaluse korral kõiki kultuurikollektiive ja sealhulgas Y-galeriid sobivate ruumide leidmisel.

Tartu ülikoolil, aga ka linnavalitsusel, on mitmeid ruume, mis võimaldavad lähtuvalt näituse eesmärgist leida just konkreetseks sündmuseks kõige sobivamad.

Ülikool ei plaani vähendada üliõpilasmaja liikmemaksu. Samuti ei plaani üliõpilasmaja muuta liikmemaksu jaotuse proportsioone kultuuritegevuste vahel ega planeeri ka üürida täiendavalt alaliselt pinda galerii tegevuse tarbeks.

Ülikool soovib veelgi enam elavdada koostööd galerii tegevusega haakuvate ülikooli erialade ja teiste haridusasutustega.


Tiia Teppan

Tartu abilinnapea

Me oleme seda arutanud kultuuriosakonnas päris mitmeid kordi ja loomulikult on galerii kõige suurem vajadus ruumid. Ehk siis Tartu ülikooli kaudu on Y-galerii saanud endised ruumid, aga nüüd neid galeriil minule teadaolevatel andmetel praegu ei ole.

Kui galerii leiab endale ruumid, kus tegutsemist jätkata, siis jätkame toetamist samadel põhimõtetel, nagu me oleme varem toetanud kultuuritegevusi, -sündmusi ja -üritusi. Me saame ka edasi toetada Y-galeriid, nii nagu me toetame näiteks Genialistide klubi ja Tartu Uut Teatrit.

Praegu on oluline ikkagi Y-galerii inimeste initsiatiiv ja nägemus, kus ja kuidas ja mis moel nad tahavad jätkata. Kutsun neid Tartu kultuuriosakonda, et arutada võimalusi ja vajadusi, aga minule teadaolevalt – kuna seoses haridusvaldkonnaga oleme linnas vabu ruume otsinud ikka väga pingsalt – on sobivate ruumide leidmine probleem.

Tagasi üles