Kui vaimuliku laulupeo rongkäigu saba oli veel Toomemäel, kus oli läidetud peotuletõrvik, ulatus pea juba Jaani kirikuni. 3300 lauljat ja lisaks neile puhkpillimängijad suundusid lauluväljakule.
Vaimustav pidu tõi pisara silma
Veski tänava alguses pärna all tervitas neid oma mänguga Kadrina pasunakoor. Et Jakobi mäkke oleks kergem astuda, nagu märkis dirigent ja trombonist Kaido Järvsoo.
Lauluväljakule suunduvate kodumaiste kirikukooride kõrval oli ka soomlasi ja sakslasi. Wolfhageni koor osales Eestis laulupeol esimest korda. Laule olid nad harjutanud oma dirigendiga, 8. mail veetis aga nende ning Tostedti ja Preetzi lauljatega tiheda päeva Märjamaa koorijuht Maiu Linnamägi.
Vali tuul
Ja kuigi lauluväljakul puhus vali tuul, süttis peotuli Tartu praosti Joel Luhametsa käes tõrvikust kiiresti suure leegiga. Ühendkoori esituses kõlas peo nimilaul, Kadri Hundi seatud ja dirigeeritud rahvakoraal «Mu mano tulge, latse».
Kuulajate ette astusid järgemööda segakoor, puhkpilliorkester, naiskoor, lastekoor, valikkoor ning lõpuks taas ühendkoor.
Kui lõpetuseks kõlas Mikk Üleoja juhatusel Mart Siimeri «Unelaul» Indrek Hirve sõnadele, laulis kaasa ka peo kunstiline juht Heli Jürgenson. Pisarad olid tal silmas kolmel põhjusel: peo õnnestumisest, pingelangusest ja kuna «Unelaul» on tema üks lemmikuid.
Vaimustav pidu
Mitme tuhande kuulaja hulgas oli Tartu Peetri koguduse kauane koorijuht Erna Säägi (89), kelle meelest oli seekordne vaimulik laulupidu üldiselt meeleolult ja esituselt haaravam kui viis aastat tagasi. Kavast tõstis ta esile vanade kullakarvaliste laulude oskusliku sidumise uutega.
Ka Wolfhageni lauljad jäid rahule. «Väga vaimustav ja tujuküllane pidu, väga tore on laulda kolme tuhande laulja hulgas,» rääkisid nad läbisegi.