Peaaegu vanim eestlane sai 107-aastaseks

Räpina elanik Elle Mälberg (pildil) sai neljapäeval 107 aastaseks. Foto: Margus Ansu

Eile 107-aastaseks saanud Elle Mälberg oli esimese ilmasõja alguse päevil seitsmeaastane, wabariigi väljakuulutamise hetkel 10-aastane ja 1940. aasta juunipöörde ajal juba 33-aastane abielunaine.

Mälberg on vanaduselt teine inimene Eestis – vaid üks inimene oli rahvastikuregistri andmeil temast eile veel vanem, 109-aastane. Mälberg elab praegugi oma majas, mis sai koos abikaasaga 1950. aastate algul ehk Stalini ajal püsti pandud. Hooldaja käib küll paar korda päevas aitamas, aga mõistus ja jalad-käed on endiselt omad.

Maailma seni dokumentaalselt tõestatuna kõige kauem elanud inimene elas 122-aastaseks, tema oli prantslanna. Küsin Mälbergilt, kas ta ka teab, kes on praegu vanim elus olev inimene. «Ega mina kõige vanem ikka vast ei ole,» pakub Mälberg. Vanim inimene on jaapanlanna Misao Okawa, kes sai tänavu märtsis 116-aastaseks. «Nii et võib elada veel,» muigab vanaproua. «Olgu nii siis!»

Mälberg ise pole sugugi võtnud kinnisideeks võita maailma pikaealisuse maratoni. Tema elab päeva korraga ja on nagu on. Ta ei kurda erinevalt mõnestki pikaealisest selle üle, miks Jumal ta ära unustas. «Mina ei tohi mõtelda selle peale, et ma nii vana olen,» kõhistab naine naerda. «Elu läheb edasi, midagi pole teha.» Kui oma vanusele liiga palju mõelda, hakkab Elle kinnituse kohaselt lihtsalt imelik. «Kust mina seda tean, kui kaua veel! See ei ole minu teada!»

Ilmselt on paljud igavese elu ihkajad juba huvi tundmas, milliste imenippide abiga Mälberg end ikkagi nii vanaks võlus, aga proua ei taha vist saladust reeta. «Seda ei tea mina ka,» poetab ta. Mälberg elas lihtsalt väga aktiivset seltsielu, oli Räpina koolis loodusõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetaja juba 1932. aastal. Palju värsket õhku on sisse hingatud ja omajagu tööd tehtud. Söögi osas pole Mälbergil olnud kunagi mingeid erinõudmisi – tema sööb kõike, mis hea. Eelistab siiski pigem väiksema rasvasisaldusega kraami. Pikka maad Mälberg praegu enam ei käi, toimetab peamiselt koduseinte vahel ja koduõues.

Juba enne 1932. aastat töötas Mälberg koolmeistrina paaris külakoolis ja võimatu on mäletada, kui palju tal kokku õpilasi oli. Ta Eesti Wabariigi ajal ka kodutütarde juht. Alles 1980. aastate algul pani Mälberg õpetajaameti päris maha. «Õpilasi on nii palju – kunagi sai üle loetud, aga nüüd ma ei mäleta enam,» loobub Mälberg õpilaste kokkulöömisest. Eile võis olla Mälbergile päris väsitav päev, sest ka endised õpilased – mõni neist vägagi eakas - tahtsid teda õnnitleda, sünnipäevalaps istus aga vapralt laua otsas ja võttis väikse napsugi.