Eestis on tekkinud kolme aasta jooksul kena tava, et mainekalt rahvusvaheliselt Hongkongi kotivõistluselt Design-A-Bag tuuakse iga kord ära kaks auhinda kuuest väljaantavast.
Tartlased disainivad maailma tasemel kotte
10. aprill 2014, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Design-A-Bagi võistlusel osaleda soovijad peavad tegema plakati, millelt on näha, kuidas kott toimib ja milline see peaks välja nägema, või lisama fotod juba valmis kotist.
See plakat tuleb interneti teel korraldajatele saata ning tänavu tuli kavandeid üle 500. Kõik need kotiplaanid saadeti laiali paarisajale rahvusvahelise žürii liikmele, kes valisid oma lemmikud.
Korraldajad omakorda valisid nende hulgast kuus võitjat, kes said osana auhinnast prii sõiduna Aasia suurimale nahamessile Hongkongi.
Auhinnad Tartusse toonud kõrgema kunstikooli nahadisaini osakonna tudengid Anneli Alton ja Anni Ansmann rääkisid, et kohapeal olid välja pandud kõigi parimate tööde plakatid, mille hulgast valiti kuus võitjat. Oma suureks üllatuseks leidsid neiud sealt veel mitme eestlase tööd.
Kui palju eestlaste kavandeid võistlusel üldse oli, ei ole teada, aga Altoni ja Ansmanni kursusekaaslased saatsid neid 10–15.
Neljanda kursuse tudeng Anneli Alton mõtles välja nahast origamikoti, mida saab kanda selja- või õlakotina ning voltida mugavalt kokku pisikeseks ridiküliks. Kogu arendustöö võttis aega ligi aasta.
Alton muigas, et võistlusele läinud kotile eelnes koguni viis proovitööd, millest neljaga polnud midagi teha. «Need olid ülekäte tehtud, lihtsalt, et näha, kuidas oleks parem kotti voltida,» rääkis neiu. Viies, eelviimane on praegu linnaraamatukogus nende kursuse tööde näitusel.
Kuigi proovitöid oli vaja teha mitmeid ja lõpptulemuseni jõudmine võttis tohutult aega, ei kadunud ind ja õhin kuhugi. «Iga korraga muutus ju kott järjest paremaks,» naeris Alton.
Ka kuues ei pruugi jääda veel viimaseks, parandamisruumi on.
Kott kui külmkapp
Anni Ansmann kolmandalt kursuselt tegi väljaskäimise koti, ridiküli, kuhu naisterahvas saab mahutada kõik hädavajalikud asjad. Tema koti teevad eriliseks selle küljed: neid on kaks varianti ning neid trukkidega kinnitades saab muuta nii koti värvigammat kui kuju.
Ansmanni esimene mõte, mille teostamisega ta tegeles enne selle kõrvaleheitmist mitu kuud, oli valgustus. Nimelt kujutas ta ette sellist kotti, mille avades läheb tuluke põlema nagu külmkapis, nii et taskuräti või rahakoti leiaks kergelt üles kasvõi pimedas ööklubis.
Alles lõppfaasis otsustas ta tulest loobuda ja küljed eemaldatavaks muuta.
Oma praeguse tööga on Ansmann aga väga rahul. «See on päris õnnestunud kott, et isegi ei muudaks mitte midagi,» rääkis ta. «See on kindlasti minu kõige läbimõeldum töö.»
Muide, lisaks konkursivõidule said mõlemad tüdrukud nende kottide eest ka koolis hindeks A.
Eestlaste salapärane edu
Nagu eespool öeldud, oli see eestlastele sellel ülemaailmsel võistlusel juba kolmas väga hea aasta.
Mullu sai noor disainer Stella Soomlais koguni kaks auhinda: ühe koostöö eest kunstnik Toomas Thetloffiga ja teise disainer Marko Alaga. 2012 said auhinnad kunstiakadeemia tudeng Inga Radikainen ja vabakutseline disainer Kadri Paloveer.
Kuidas on võimalik, et eestlased, kes on võistlusele saatnud koguarvust ikkagi vaid murdosa töid, on olnud suurte riikide võistlejate kõrval nii edukad, ei oska keegi öelda.
Stella Soomlais, kes käib kõrgemas kunstikoolis külalisõppejõuna tunde andmas ja on ka Anneli Altoni lõputöö juhendaja, arvas, et üks põhjus võiks olla selles, et meil on hakatud rohkem tähelepanu pöörama tööde vormistamisele ja esitlemisele, sest žüriile tuleb oma töö n-ö maha müüa. Lisaks muidugi ka tööde hea kvaliteet.
«Eestlaste tööd on sel konkursil olnud väga julged ja innovaatilised,» ütles Soomlais. «Hea kombinatsioon ambitsioonikatest ideedest, väga heast käsitööoskusest ja kvaliteetsest teostusest on mõjunud värskelt.»