![Kuldehted. Illustreeriv foto.](http://f8.pmo.ee/c1yW2x1a-tW7mh2jQuH_JMnCVKw=/1442x0/filters:format(webp)/nginx/o/2009/01/08/114644t1h4e22.jpg)
Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse seitsme episoodiga kriminaalasja, milles 1975. aastal sündinud naist süüdistatakse kelmustes.
Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse seitsme episoodiga kriminaalasja, milles 1975. aastal sündinud naist süüdistatakse kelmustes.
Süüdistuse järgi postitas naine erinevatesse müügiportaalidesse kuulutusi, milles ta pakkus müügiks kuldehteid. Ühel korral pakkus ta ka sülearvutit. Potentsiaalsed ostjad võtsid temaga ühendust, kandsid raha üle, kuid lõpuks jäid nad siiski ostetud kaubata.
Kohtueelse menetluse raames on näiteks välja selgitatud, et ühe päeva jooksul õnnestus naisel kuldketi sellisel viisil «maha müüa» lausa kolmele inimesele, tekitades neile kahju kokku 300 eurot, vahendas Lõuna prokuratuur.
Menetlusandmeil pani naine kuritegusid toime ajavahemikus 2012. aasta oktoobrist kuni eelmise aasta aprillini. Kannatanutele on tekitatud kahju kokku ligi 2000 eurot.
Süüdistatavat on varem juba kuuel korral kriminaalkorras karistatud. Uus kohtuprotsess algab selle aasta augustis.
Tartu kriminaaltalituse juht Ervin Teesalu märkis, et internetist kaupa ostes tuleb uurida nii müüja tausta kui ka müügikuulutust. «Kahtlusi peaks ostjaks tekitama kauba liiga soodne hind, napp info müüja kohta või kui müüja keeldub tehingu sõlmimisel deposiitarve kasutamisest,» meenutas Teesalu ohutu netikauplemise põhitõdesid.
Teesalu lisas, et kui keegi on langenud taolise pettuse ohvriks, tuleb kokku koguda teadaolev info müüja kohta, müügikuulutus, maksekorraldus, müüjaga peetud kirjavahetus ning pöörduda asjaolude selgitamiseks politseisse.