Vahur Kalmre: nüüd siis tuleb Urmas Klaas

Tartu Postimehe vanemtoimetaja Vahur Kalmre.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Niisuguse nimekirja pakub Tartu linnapeadest välja Tartu linna koduleht. Tegelikult võiks selles nimekirjas linnapeana olla ka Toomas Mendelson, kes oli alates 30. juunist 1987 Tartu täitevkomitee esimees, kuid kes pärast 1989. aasta kohalikke valimisi – küll veel rahvasaadikute nõukogu valimised, aga juba Rahvarinde ja roheliste vedamisel – nimetati juba Tartu linnapeaks (oli selles ametis 17. oktoobrini 1991).

Nüüd siis on tulemas Urmas Klaas.

Taas reformierakondlane, taas mitte otse Tartu kohalike poliitikute hulgast, taas mitte vahetult pärast kohalikke valimisi.   

Nii ongi juba jõutud arvata, justkui poleks Urmas Klaasi saamine linnapeaks kuigi korrektne: ta ei osalenud Tartus viimatistel kohalikel valimistel, seega ei saa ta linnapeaks pärast valimisi, seetõttu pole valijail olnud võimalust talle hääli andes või mitte andes arvamust avaldada, seega on ta partei tagatubade, mitte avalik linnapeakandidaat.

Tegelikult aga pole ükski viimatistest Tartu linnapeadest alustanud oma linnapeakarjääri vahetult pärast valimisi, vaid just valimiste vahepealsel ajal: Andrus Ansip 1998. aastal (valimised olid 1996), Laine Jänes 2004. aastal (valimised olid 2002) ja Urmas Kruuse 2007. aastal (valimised olid 2005).

Küll on nimetatud linnapead järgnevatel valimistel oma staatust korralike häältesaakidega kinnitanud.

Seega pole küsimus selles.

Milles siis on küsimus?

Küsimus on selles, kas ja kuidas tõestab Urmas Klaas tartlastele, et on tõesti hea linnapea. Klaas on küll Tartus õppinud, töötanud ja elanud, kuid on selge, et selle linna probleemidesse pole ta viimasel ajal kuigivõrd süvenenud, nii et õppida on tal päris palju. Küsimus on selles, kellelt ta õpetust küsib ja võtab. Keda ta kuulab. Ei tahaks, et vaid mõnda inimest oma parteist.

Küsimus on selles, kas ja kuidas teeb Urmas Klaas korra majja linnavalitsuses, eriti linna ehituse ja arhitektuuriga seotud üksustes. Pärast möödunudaastast suurt skandaali pole siiani ei linnavalitsusest ega ka ehituse ja arhitektuuri juhtidelt tulnud avalikku ja selget selgitust, kas ja kuidas on muudetud töökorda, et edaspidi vältida isiklike huvide konflikti selles valdkonnas.

Küsimus on selles, kas ja kuidas suudab Urmas Klaas näidata, et see otsustamatus ja valede otsuste tegemine, mis saatis teda sihtasutuse Kultuurileht nõukogu liikmena Sirbi skandaali ajal, polegi talle iseloomulik.

Küsimus on selles, kas ja kuidas Urmas Klaas oskab üles leida just need küsimused, mis linlasi tõesti huvitavad ja mille kohta nad otsuseid ootavad, mitte minna populistlikku teed ja hakata taas rääkima rohelisest linnast või näiteks ülikooli kaasamisest linna arengusse. Need on ju siin nii iseenesestmõistetavad asjad, et neid ei pea pidevalt oma suurteks eesmärkideks kutsuma.

Küsimus on selles, kas ja kuidas suudab Urmas Klaas näidata, et tema linnavalitsus ei karda vabakondlikke ühendusi Tartus mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Küsimus on selles, kas ja kuidas suudab Urmas Klaas ometi kord lahendada lahendamatu probleemi lasteaiakohtade puudusega Tartus.

Küsimus on selles, kas Urmas Klaas käib piisavalt palju jala, et märgata Tartu kõnniteid.

Küsimus on selles, kas ja kuidas tõuseb Urmas Klaas Lõuna-Eesti eeskõnelejaks Tallinnas, mis rolli tema eelkäija eriti endale võtta ei tahtnud. Tartu linnapea oluline roll on olla nii-öelda Tartu esimene kojamees, kuid sama tähtis on ka Tartu ja kogu Lõuna-Eesti huvide kaitsmine Tallinna võimukoridorides. Ei tohiks ju Tartu linnapea räägitavuselt Tallinna linnapeale väga pikalt alla jääda ...

On palju küsimusi, millega Tartu linnapea Urmas Klaas kohe vastamisi seisab.

PS Minu meelest on nõme, kuidas kõikvõimalikud kiibitsejad on juba hakanud vaimukusi viskama linnapeakandidaadi perekonnanimega. Nimi ei riku meest, teod või tegematajätmised pahatihti küll. 

Tagasi üles