Urmas Kruuse: olen püüdnud luua heatahtlikku partnerlust

Lasteaiakohtade juurdeloomine oli Urmas Kruuse kõigi linnavalitsuste suur ülesanne, kuid lasteaiajärjekorrad püsivad endiselt. 2009. aastal osales Kruuse (esireas paremalt) koos Jüri Sasi ja Helmer Jõ­giga Sipsiku lasteaia avamisel.

FOTO: Margus Ansu

Pea seitse aastat tagasi antud intervjuus ütles vastne linnapea Urmas Kruuse, et tahaks, et teda mäletataks kui meest, kes tegi Tartust rohelise linna. Kuidas vaatab ta tehtule tagasi ministrikabinetis intervjuud andes?

Peaaegu seitse aastat Tartu linnapeana on nii pikk aeg, et oli võimalus töid kavandada ja ka ära teha. Milliste saavutuste üle on tagasi vaadates põhjust uhkust tunda?

Olen nii kaua linnapea ametis saanud olla eeskätt tänu tartlaste toetusele. See on kõige alus, aga see pani ka suure kohustuse ja vastutuse peale. Mõnigi arvas, et kaua ma ikka siin olen, kiiresti tulen, kiiresti lähen.

Kui vaadata süsteemi tervikuna, on paar olulist asja.

Esiteks, ei pääsenud ka Tartus lasteaedade ehitamisest. Koos erasektoriga suutsime luua üle 1600 uue koha. Selle kõrval on väga oluline, et kui praegu peavad kõik loomulikuks erasektori kaasamist, siis 2007. aastal ei olnud see loomulik. Nüüdseks oleme aru saanud, et see on mõlemale poolele kasulik.

Oleme loonud süsteemi, tänu millele on ka eralasteaedades hind alla läinud. See on paradigma muutus, mida pean oluliseks.

Teine puudutab tervisliku ja keskkonnasäästliku linnaruumi välja arendamist liiklemise mõttes. Emajõgi on meie looduslik südametunnistus ja kesklinnast alustatud kallasradade korrastamine on osa kontseptsioonist, et saame liikuda jalgsi, sörkides, jalgrattaga.

Kui vaatame, millist mõju avaldas Annelinna-Ihaste kergliiklustee, siis soovime seda programmi jätkata ja luua tervikvõrgustiku ühes mängu- ja puhkeplatsidega. See on oluline, et Tartu elukeskkond muutuks veelgi paremaks.

Idaringtee sillale rahastuse saamine oli suur võitlus, nüüd on see sild varsti valmimas, aga see ei ole lihtsalt üks järjekordne sild, vaid aitab üldist liiklust kesklinnast välja suruda.

Suur võit on, et Tartus sõidavad uued bussid, nende tulek oli ka juuksekarva otsas. Konkurendid üritasid alustada juriidilist vaidlust, et see õhku lasta. Ent Tartu oli Baltikumis üks esimesi linnu, kus tulid korraga kõik uued bussid.

Oluline oli ka veevärgi biotanki rajamine, mudahoidlatest leviv aroom oli suur probleem, aga me saame nüüd ka ära kasutada oma energiavahendeid.

Teil aknast ei paista enam Kaarsilda, aga räägite Tartust ikka meie vormis, nagu istuks raekojas.

Selle pärast, et ma elan Tartus. Ma võin töötada Tallinnas, aga mu pere ja lapsed on Tartus, lapsed käivad seal lasteaias.

Millised on need tööd ja tegemised, mis jäid kripeldama, sest ei jõudnud linnapeana ära teha?

Kripeldama jäi see, et alustasime koolivõrgu korrastamist natuke hiljem, kui võinuks.

Nüüdseks on ära tõestatud, et olime õigel teel. Tahtsime õpilastele pakkuda n-ö puhaste gümnaasiumide loomisega laia valikut, tahtsime, et põhikooli väärtustataks senisest rohkem – ei ole ainult head, tublid gümnaasiumid. Vaadake, kui kiiresti Poska tõusis konkurentsivõimeliseks. Oleks varem võinud saavutada poliitilise kompromissi.

Praegune riigipoolne rahastusmudel näitab ka, et tegime õigesti. Oleksime tegemata jätnud, oleksid kannatanud nii õpilased kui õpetajad. Uue Tamme gümnaasiumi teke annab ka kvalitatiivselt uue gümnaasiumikeskkonna.

Kripeldama jääb see, et oleks pidanud suutma varem kokkuleppele saada, aga see küsimus oli niigi palju emotsioone pakkuv nii lapsevanematele kui poliitikutele. Kuigi uuringud näitasid, et gümnasistid õpiksid parema meelega puhtas gümnaasiumis.

Hinge peale jäävad ka juhtumid osakondades. Haridusosakonnas ning arhitektuuri ja ehituse osakonnas. Need on väga piinlikud momendid, mille pärast olen palunud vabandust ja siiamaani tunnen piinlikkust, et selles osas ei ole suutnud inimeste teenistuses olla avatud ja läbipaistvalt.

Mäletan, kui kapo tuli raekotta läbiotsimist tegema, siis oli mul veel nädal aega võimalik kirjutada riigikogusse mineku avaldust. See oli raske hetk emotsionaalselt, aga olen õnnelik, et ei põgenenud.

Viis kuud tagasi olite valmis jätkama linnapeana, aga nüüd oli vaja ära minna.

Kas on kahju ka?

Inimlikult on väga kahju. Inimeste toetus andis võimaluse tööd teha ja Tartu keskkond on müstiliselt lahe, Tartus on hea elada.

Küsimus ei ole üksnes linnaruumis, teine ja olulisem osa on seotud inimestevaheliste suhetega.

Vaimne lähedus sõltumata sellest, kas oled professor või tööline, see hea suhe, tuled hommikul mööda Rüütli tänavat ja ütled kojamehele tere ja inimesed ütlevad vastu. Tallinnas on keerulisem. Võid küll Tartust ära olla, aga jääd ikka tartlaseks. Seepärast räägin ikka meie.

Kunagi ammu ütlesite intervjuus, et tahaksite, et teid jäädaks mäletama linnapeana, kes tegi Tartust rohelise linna. Kas õnnestus?

Tegelikult õnnestus, mitte lõpuni viia, aga teha suured sammud selles suunas. Tihti räägime rohelisest linnast selle toel, kui palju puid istutasime ja mitu mahavõetud puud me asendame.

Järgmine oluline asi on just, et linnas oleks puhas õhk, et inimesed käiksid võimalikult palju jalgsi, 40 protsenti asjatoimetustest tehakse jalgsi. See arv võiks suureneda. Peab arendama teenuseid ja pakkuma logistilisi võimalusi niimoodi, et kuluks vähem energiat ja saaks säästa linna õhku.

Selleks oleme alustanud strateegiliste jalgrattateede kavandamist. Kui saavutaksime, et linna lähipiirkondade elanikud saaksid rohkem ühissõidukeid kasutada, oleme jälle sammu edasi astunud.

Mida vastate nendele, kes ütlevad et Tartus on stagnatsiooni hõngu?

On keeruline vastata, kui vaatame Tartu arengut. Kas stagnatsiooniks peetakse seda, et paljusid asju teevad samad inimesed, või me ei näe, et paljusid asju teevad eripärased inimesed.

Mõtleme, kui 2007 hakkasime rääkima loomemajanduskeskusest – millised olid sisulised ja poliitilised sõjad, et teha jah-otsus. Oleme selle ellu viinud, saanud korraliku linnaruumi, saanud sisu, kus on mitmekümned eksportivad ettevõtted, oleme andnud võimaluse loomeinimestel saada Tartus hakkama oma loomingu müügiga. Praegu arutame, et tahaksime ehitada filmipaviljoni ja muutuda rahvusvaheliseks filminduskeskuseks.

Ka mina olin ERMi ehituse sihtasutuse liige – kui palju nähti vaeva, et Tartusse tuleks ERM. Kui palju pingeid oli, et Ahhaa realiseeruks. Nüüd saame kõik aru, et Ahhaa atraktiivsus on tähtis turismindusele, veel olulisem on selle roll pikas perspektiivis, et tuua noori teaduse juurde, avatud mõtlemise ja innovaatiliste lahenduste juurde.

Valmistame ette taotlust, et Tartu kuuluks Unesco kirjanduslinnade hulka. Väga huvitav ja vajalik väljakutse on, et aastal 2024 oleks Tartu Euroopa kultuuripealinn. Vaade, et Tartust saaks Euroopa parima elukeskkonnaga linn, on väga mõistlik valik, kui tahame oma inimeste heaks midagi tõelist ära teha.

Millised on teie suunised ja soovitused uuele linnapeale?

Jäin mõtlema, kas mulle ka keegi midagi soovitas. Olen üldiselt seda tüüpi inimene, kes ei taha kellelegi otseselt soovitusi anda, vaid tahab lasta tal vabalt toimetada. See oli täpselt sama, kui ma tulin Elvast Tartusse.

Olen pidanud oluliseks inimesi kuulata, nendega suhelda ja teha raskeid otsuseid isegi siis, kui see on väga keeruline, et tagantjärele võiks öelda, et asi õnnestus. Pead uskuma sellesse, mida teed.

Olen püüdnud linnapeana luua heatahtlikku partnerlust. See tähendab, et kellelgi ei ole võõrandamatut õigust absoluutsele tõele. Koostöö ja ärakuulamine võtab päris palju aega. Aga arvan, et selle tõttu on inimesed mind päris palju toetanud.
-------------------------------------------------------------

Urmas Kruuse Tartu linnapeana 2007–2014

Tartu suuremad investeeringud aastatel 2007–2013

• Vabaduse silla ehitus

• Ahhaa keskuse ehitus

• Kutsehariduskeskuse õppehoonete ja töökodade ehitus

• Tamme staadioni tribüünihoone, olmehoone ja mänguväljaku ehitus

• Liiva tänava hooldekodu juurdeehitis

• Kesklinna kooli juurdeehitis

• Lasteaia Klaabu ehitus

• Lasteaia Lotte ehitus

• Lasteaia Sipsik ehitus

• Mänguasjamuuseumi teatrimaja restaureerimine

• Küüni tänava ümberehitus

• Ihaste suunalise jalg- ja jalgrattatee rajamine

• Võru-suunalise jalg- ja jalgrattatee rajamine

• 24 elektriauto soetamine

• Emajõe kaldakindlustise remont ja jõeäärsete teede korrastamine

• Tartu loomemajanduskeskuse hoonete remont

• Tartu Idaringtee ehituse algus

• Nõlvaku tänava uuendamine

• Kalda-Lammi-Mõisavahe ringristmiku ehitus

• Ühistransporti toetavate süsteemide ajakohastamine

• Pauluse kiriku remont

• Tartu keskkonnahariduskeskuse ehitus

• Nooruse 9 ost gümnaasiumihooneks, ümberehituse projekteerimine ja remondi algus

• Sõpruse silla osaline remont

Linnapea Kruuse ametiaja suured mured

Haridusosakonna skandaal 2011. aastal, kui kõrged haridusametnikud ja mitu koolijuhti jäid süüdi linna raha kuritarvitamises pika aja jooksul, määris Tartu linnavõimu seni võrdlemisi plekitut palet. Kruuse ei taandunud, ametist lahkus abilinnapea Jüri Sasi.

Oa tänava ehitusskandaalis 2013. aastal selgus, et linnavõim on andnud ehituslube projekti alusel, mis ei vasta planeeringule ja millel puuduvad nõutavad kooskõlastused naabritelt. Pealegi oli arendaja vastutava ametniku lähisugulane. Ilmnes, et poliitiline võim ei olnud võimeline kontrollima arhitektuuri ja ehituse osakonnas toimuvat.

Lasteaiajärjekordade kaotamine on olnud linnavalitsusele lahendamatu ülesanne, ehkki seaduse järgi peab omavalitsus igale lasteaiakohta soovivale lapsele seda pakkuma. Uusi lasteaiakohti on küll koos erasektoriga juurde loodud, kuid sõimekohtade nappus püsib.

Vaksali taasavamise ümber oli sõnavahtu palju, kuid lahendus lasi end aastaid oodata. Linnapea lubas 2009. aastal vaksali linnale osta, tegelik lahendus tuli alles siis, kui Reformierakond sõlmis IRLiga võimuleppe. Vaksali ootesaal avati 2012. aastal.

Urmas Kruuse aja abilinnapead

• Anto Ili

20.10.2001–3.12.2008

• Väino Kull

5.1.2009–5.11.2009

• Karin Jaanson

17.11.2005–23.5.2011

• Jüri Sasi

7.4.2006–4.5.2011

• Vladimir Šokman

26.11.2001–12.4.2011 ja 13.11.2013–…

• Margus Hanson

30.3.2007–3.4.2011

• Argo Annuk

13.5.2011–12.11.2013

• Jüri Kõre

24.5.2011–12.11.2013

• Raimond Tamm 6.11.2009–…

• Tiia Teppan 13.5.2011–…

• Kajar Lember 13.11.2013–…

• Jarno Laur 13.11.2013–…
-----------------------------------------------

Tartu linnapead taasiseseisvunud Eestis alates 1991

• Ants Veetõusme

21.11.1991– 11.11.1993

(asus volikogu esimeheks)

• Väino Kull

11.11.1993– 31.10.1996

(asus volikogu esimeheks)

• Tõnis Lukas

31.10.1996– 3.4.1997

(avaldati umbusaldust)

• Roman Mugur

24.4.1997– 10.9.1998

• Andrus Ansip

10.9.1998– 23.9.2004

(asus majandusministriks)

• Laine Jänes

23.9.2004– 2.4.2007

(asus kultuuriministriks)

• Urmas Kruuse

26.4.2007– 25.3.2014

(asus tervise- ja tööministriks)

Tagasi üles