Linnapea vahetus Tartus. Arvab Rein Kilk

Rein Kilk Foto: Andres Haabu

Rein Kilk, ärimees:

Minu ja Urmas Kruuse suhtlemist ja teineteisesse suhtumist ei saa paraku soojaks ja südamlikuks lugeda, seda ilmselt mõlemalt poolt.

Minu jaoks oli ta veidi arusaamatu vend. Mis oli see, mida ta linnale head tegi? Mida Andrus Ansip positiivset tegi, seda oskan ma küll öelda.

An­sip võitis populaarsust sellega, et lahendas esimeste kuudega ära terve hulga varasemate aegade jooksul kokkujooksnud pusasid alates lennuväljast ja lõpetades kohtumaja ehitusega. Otsuseid võis kiita või kritiseerida, aga tehtud said nad kiiresti.

Samas vähemasti minu meelest oli Kruuse otsustusvõimetu juht. Läks enda kabinetist ka välja, kui oli vaja otsustada. Üt­les: tehke midagi – ja läks ise minema.

Samas tuleb tunnustada, et ta oli pikalt ametis ja kogus valimistel kuhjaga hääli. Aga minu põlvkond mäletab Brežnevi fenomeni: sa ei pruugigi põhimõttelisi otsuseid langetada, as­jad kulgevad iseenesest, sellal kui sa seltsimeestega asja arutad. Brežnev oli ka väga populaarne juht Nõukogude Liidus.

Praegu on Euroopa Liidu struktuurifondide raha ja riiklikke investeeringuid, mis lausa pressivad peale. Kui linn oleks väga aktiivselt vastu seis­nud, siis võib-olla Idaringteed ei oleks tulnud. Aga oleks ka palju tahta, et ta oleks millelegi vastu olnud.

Eks mul ole muidugi väike isiklik vimm ka sees, näiteks Tartu raudteejaama valmimist suutis ta pidurdada palju aastaid. See oleks kõigi ootesaalide ja restoraniga ammu valmis olnud, puhtalt erainitsiatiivina pealegi.