Metsa alla tekib üha uut rämpsu

Vana-Ihastesse Kiigemäe tänava äärde metsa toodud auto vanade plastosade, rõivaste ja majapidamises tekkinud prügi hulgas oli ka ümbrik aadressi ja nimega.

FOTO: Kristjan Teedema

Kuigi tartlastel peavad olema prügikastid ning linnas on avalikud pakendi- ja klaasikonteinerid, jätkub rämpsu vedamine kõrvalistesse kohtadesse. Hiljuti tekkisid võimaliku reostaja andmetega prügihunnikud Vana-Ihastesse ja Hiinalinna.

«Hämmastav ja täiesti arusaamatu, et ikka on inimesi, kes prügi metsa alla veavad, prügikastid on ju olemas,» ütles Vana-Ihastes Kiigemäe tänavas elav Kuldar Aavik.

Pühapäeval poodi minnes märkas ta, et Kiigemäe tänava kõrvale on metsa alla sokutatud kolm tavalist kilekotti rämpsuga, lisaks on sinna lahtiselt pandud päevinäinud roheline plastkauss, osa uksekellast ning veel üht-teist majapidamises ülejäänud kraami.

Ühes kotis oli välismaalt tulnud kollane kirjaümbrik, mis oli saadetud Tartus Uuel tänaval kortermajas elavale naisele.

Vähe jälgi

Ihastes on kõrvalistesse kohtadesse prügi vedamine Kuldar Aaviku sõnul tavaline probleem, metsa alla ja võpsikusse tuuakse vanu autokumme ja musti prügikotte tavalise koduse rämpsuga.

Et seekordses laadungis oli ka ümbrik inimese andmetega, andis Kuldar Aavik sellest leiust teada Tartu linnavalitsuse menetlusteenistusele ja keskkonnateenistusele. «Ma tahan väga teada, mida metsa alla rämpsu vedav inimene mõtleb ja kuidas ta oma tegu põhjendab,» toonitas Kuldar Aavik.

«Need hunnikud ei lõpe kuidagi,» tõdes Tartu linnavalitsuse linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg. «Ka Hiinalinna Lehe tänava lõppu on toodud uus kogus rämpsu. Seal on kah dokumente ja muid tõendeid juures, menetlejad hakkasid sellega tegelema.»

Eile hommikul hakkas Kiigemäe ja Lehe tänava uue rämpsuhunnikuga tegelema Tartu linnavalitsuse menetlusteenistuse väärteouurija Reelika Värva. «Leidsin Ihaste prügi hulgast ümbriku, kus on inimese nimi peal, kuid see ei garanteeri, et see inimene on prügi tooja,» ütles Värva.

Menetlusteenistusel tuleb kõrvalistesse kohtadesse veetud prügiga tegeleda sageli. «Enamasti ei leia me prügi hulgast andmeid selle tooja kohta,» rääkis Reelika Värva. «Sellisel juhul tuleb rämps ära koristada linna kulul.»

Ka menetlusteenistuse juhataja Imbi Kivi sõnul leitakse jälgi reostajatest kahjuks harva. «Siiski on meil ka omajagu õnne olnud, inimesed on näinud prügitooja auto numbrit ja sellest heakorratelefonile teada andnud,» ütles ta.

Trahv kuni 800 eurot

Kui menetlusteenistus suudab prügitaja tuvastada, siis tuleb sel inimesel oma teo tagajärjed kaotada ja mõnel juhul ka nende eest vastutada. «Kui inimene kohe meie märkusele reageerib ja rämpsu ära koristab, siis me teda ei trahvi,» selgitas Kivi. «Vaatame enne otsuse tegemist kõik asjaolud üle, trahvime suure seaduserikkumise korral.»

Avalike kohtade prügiga reostajat võib trahvida 12–800 euroga. Reelika Värva sõnul määras menetlusteenistus eelmisel aastal prügi pärast ligi 30 trahvi suurusega 20–140 eurot. Tänavu ei ole võpsikute ja metsaaluste prügitajaid veel trahvitud.

Eile ei jõudnud Reelika Värva kindlaks teha, kas Kiigemäe ja Lehe tänavale toodud rämpsu hulgast leitud tõendite omanikud on reostamisega seotud või ei. «Ausalt öeldes tuleks prügitajate nimed kuhugi üles riputada, nad on ikka päris nahaalsed tegelased,» ütles Madis Tammeorg.

Tagasi üles