Küsitlus: kas teid Tartu kesklinna elanikuna häirib siinne ööelu?

Tartu vanalinnas elab ametlikult 690 elanikku. Foto: Allikas: Tartu linnavalitsus.

Tartu Postimehe küsitlus, mis lähtub otsusest vähendada välikohvikute lahtiolekuaega.

Krista Aru
Poe tänavast

Tartu on tudengilinn ja hakata siin piirama ettevõtlusvabadust niimoodi, et panna välikohvikud kell 11 kinni ... minu meelest ei ole see õige sekkumine. Pigem peaks katsuma, et lärmi ei oleks ja seda rumalat räuskamist ja sodi ei tekiks. Aga selleks on teised vahendid ju olemas.

Minu meelest linn käitus siin natuke liiga kiirustades ja liiga ennatlikult.

Kell 11 on igal juhul Tartule suvel vara ja see võtab tudengilinnalt osa võlu ära. Pigem ikkagi oleks pidanud kohvikute ja avalike asutuste pidajatega, korravalvurite ja võib-olla turvameestega püüdma reguleerida, et niisama räuskamist oleks vähem.

On kohvikuid, kes püüavad teenindada oma kliente võimalikult korrektselt ja võimalikult kenasti, no ei ole minu meelest need kohvikud need kõige suuremad müra tekitajad.

Eks kesklinnas müra öösiti ikka on, aga kui elad siin piirkonnas, pead ju arvestama, et elu käib siin kevadel ja suvel.

No kuidas, et see tudengilinn jääb äkki vait või? See oleks minu meelest palju hirmsam.

Ei saa elus kõiki asju korraga, kui tahad vaikust ja rahu, pead püüdma elada kusagil mujal.

Kui tahad elada kesklinnas, siis siin on rohkem elu ja sellega kaasnevat lärmi. Inimesed tahavad kõike korraga, kahjuks pole see võimalik.

Ma olen selle üle mõelnud hoopis teises kontekstis. Mul tungib siin laatade ja pidude ajal aknast sisse šašlõkihais. Kui ma sellega ei lepiks, peaksin otsima mingi muu elamise. Annelinnas oli palju vaiksem, aga mulle meeldib kesklinnas rohkem. Nii on.

Maia Tammjärv
Gildi-Rüütli nurgalt

Tänavakohvikud ei häiri absoluutselt, isegi mitte öösel. Möku on päris akna all, isegi Möku ei häiri, kui on tavaline reedene-laupäevane melu.

Pigem häirivad need inimesed, kes akna all teisele poole jäävad, kes lihtsalt istuvad Rüütli tänava pinkidel oma alkoholiga. Tundub, et kõrtside lahtiolekupiirang selles osas kesklinna elanike jaoks midagi ei muudaks.

Häirivad ka need, kes tulevad autodega Rüütli ja Gildi nurgale, kus me elame. Aga see jääb välikohvikuteemast välja. Välikohvikud ei ole põhilised häirijad.

Mökus, Veinis ja Vines ning üldse välikohvikutes käin ma ise ka.

Mul on raske uskuda, et midagi muutuks, kui kõrtse hakataks üldse varem kinni panema. Näen nii aknast, koduteel kui ka ise välikohvikuis, et ikka on inimesi, kes istuvad pinkidel. Ega see ei tähenda, et nad kõik on lärmakad, aga tihti kipub olema nii. Ma ei usu, et nad siis ära kaoksid.

Neid oleks veel rohkem, kui baarid pandaks varem kinni. See oleks päris kummaline mõte. Juunis saab selles kohas kolm aastat, nii et kaks suve oleme seal elanud. Harjumiseks ei olnud pikka aega vaja, aga nendega, kes kuulavad autost valjult tümmi, nendega ei ole siiani ära harjunud. See on selline esilekerkiv heli, ühtlane sumin ei sega.

Ise oleme teinud selle valiku, et elame kesklinnas, sellega kesklinna elanikud peavadki arvestama. See on ainus tänav Tartu kesklinnas, kus on meeldiv aktiivne sumin. Võib-olla Maasika ja Fastersi kandis ei tahaks üldse elada.

Irina Art
Küüni tänavast

Häirib öösiti ja peaaegu iga päev. Täpsemalt see, et välikõlarid seinal mängivad kella üheni ja magada ei saa. Iga päev peame kohvikut paluma, et nad välja lülitaks. Pahade Poiste omanikud ei taha meiega üldse suhelda, aga see müra algas siis, kui nad vist 2012. aasta lõpus alustasid.

Mina elan nende lava kohal neljandal korrusel, teisel ei ela keegi, kolmandal elab üks välismaalt pärit mees, kes on väga harva kodus, tema ütleb, et ta ei kuule muusikat. Teda ei sega seepärast, et reedeti ja laupäeviti ta ise lõbutseb kuskil teistes pubides ega ole kodus. Mina olen kodus.

Reedeti ja laupäeviti nad töötavad kella kolmeni ja meie ei maga kella kolmeni. Nendel on elav muusika ja see kostab ventilatsioonitoru kaudu katuseni. Pühapäeviti tuleb koristaja kell kümme ja paneb muusika mängima. Ma jälle ei maga.

Välikohvikuga on sama – see on nagu muusikaterror. Inimesed suitsetavad seal. Terve suvi eelmisel aastal ei teinud ma aknaid lahti.

Mina olen selles korteris sündinud ja siin terve elu elanud. Mina ei taha kuskile mujale kolida. Säde kohvik oli, nad ei seganud. Zum-Zumi ajal oli ka vaiksem, aga need Pahad Poisid – oi, väga raske. Meid segavad ainult nemad. Magada ei ole võimalik, kui ma ka ei kuule muusikat, siis lööb rütm.

Martin Bek
Rüütli tänavast

Kesklinna melu on üks neid argumente, miks ma olen siia kolinud. See käib asja juurde. Olen elanud üle aasta ja unega probleemi pole. Aknad on tänava poole ka.

Välikohvikute sulgemiskellaaja nõudega on jällegi nii, et kui ma kella üheteistkümnest ilusal suveõhtul midagi tellida ei saa, kas toitu või alkoholi, siis pigem see ei ole see, mida ma loodaks.

Nii vähe kui seda suve on siin Eestis, kõrtsis sees istumine ei ole võrdväärne. Oleneb olukorrast, oleneb ilmast, aga kindlasti on välikohvikul oma väärtus.

Teisest küljest, heakorraga peaks midagi ette võtma, sellega olen päri. Aga et seda peaks saavutama välikohvikute lahtiolekuaja piiramise kaudu, sellega ma lõpuni nõus ei ole.

Ma ei saa öelda, et alati on tänav käest ära, ma ju näen päris tihti. Aga on ilusamaid suveõhtuid, kus on väga palju rahvast ja siis kipub heakord kannatama.

Toomas Issak
Gildi tänavast

Mind ei häiri. Kui inimesed tänaval räägivad, ega see ei kosta nii kõvasti. Kostis siis, kui keegi siin üks öö platsi peal trompetit mängis. Siis ma tegin akna lahti ja hõikasin, et palun ära enam mängi, ja ta ei mänginud. Niisugust asja võib igal pool ette tulla, mitte ainult kesklinnas.

Kus need noored siis peaksid minema? Kuhugi põllu peale? Kui Tartu on noortelinn, peaks Tartus olema võimalik, et noored tulevad kesklinna kokku ja pidutsevad siin.

Muidu on niiviisi, et kaubandus koondub kõik Turu risti ja Lõunakeskusesse, ülikool ja kliinikum lähevad Maarjamõisa väljale. Mis siia kesklinna siis jääb, kui siit baarid ja restoranid välja puksida? Siis on siin täielik tühjus. Mitte midagi ei toimu. See ei ole isegi hotellipidajatele väga hea. Kui olen ise välismaal hotellis käinud, tuled sealt välja ja on tühjus. See ei jäta linnast väga head muljet.

Kui Ahjal elasime, oli seal ka öine trompetimängija, aga tema puhul ei aidanud palumine ka.