Laevakütuse kallinemine tõotab trükindusse pinget

Kroonpressi vahetuseülem Ojari Lauk ajakirjade trükimasina juhtpuldi taga.

FOTO: Kristjan Teedema

Euroopa Liidu direktiiviga seatav range piirang laevakütuste väävlisisaldusele vähendab tuleval aastal kindlasti trükitööstuste kasumlikkust, kuid võib tõsta ka perioodika hinda, ütles trükikoja Kroonpress juht Andres Kull.

2015. aastast kehtima hakkav laevakütuste väävlitaseme piirnorm on praegusest umbes kümme korda rangem. Andres Kulli sõnul tähendab see ilmselt, et laevamootoreis ei saa enam põletada kütteõli ja see asendatakse kallima diislikütusega.

Umbes 60 protsenti käibest välismaiste tellimustega koguvale Kroonpressile tähendab see Kulli selgitusel lisakulu vähemalt kahel korral: kui paber Soomest või Rootsist meritsi Eestisse veetakse ning kui toodang meritsi välismaistele tellijatele kätte toimetatakse.

«Kuna ilmselt järgneb diislikütuse üldine kallinemine, teeb see muudatus kokkuvõttes tõenäoliselt kallimaks ka maismaatranspordi,» lisas Kull.

Seni suhteliselt hästi

Tartus Tähe tänavas paiknev Kroonpressi trükikoda, mis kuulub täielikult Eesti Meediale, on Baltikumi suurim. Iga uus majandusaasta on kujunenud seni Kroonpressile edukamaks kui eelmine. Andres Kulli sõnul on ohumärke ikka olnud, kuid enamasti pole need reaalsuseks saanud.

«Kõik on suhteline, aga võrreldes teiste trükikodadega läheb meil suhteliselt hästi,» leidis Kull.

2010. aastal sai Kroonpress 33,2 miljoni eurose käibe juures 2,3 miljonit kasumit, 2011. aastal 2,8 miljonit ning 2012. aastal 3,3 miljonit eurot kasumit. 2013. aasta käive kasvas 36 miljoni euroni ning kasum nelja miljoni euroni.

Andres Kull ei näe küll ette käibe drastilist langust, kuid peab vältimatuks Kroonpressi kasumlikkuse vähenemist 2015. aastal. Ta ei pea võimalikuks trükiste turult raha lihtsalt juurde küsida, et sellega tootmise kallinemist tasa teha.

Lisaks peab Kroonpress Kulli sõnul arvestama vajadusega tõsta töötajate palku. Ühe võimaluse selleks annab töötajate – neid on praegu ligi 250 – järkjärguline koondamine ning vabaneva palgaraha jagamine allesjääjate vahel. Kull rõhutab, et suurkoondamisi Kroonpress siiski ette võtta ei kavatse, jutt käib üksikute töökohtade kadumisest.

«Üldine suund on aga efektiivsemale tootmisele: vähem inimesi, suurem palk,» sedastas Kull.

Ebakindlust tuleviku suhtes tekitab Kroonpressile ka näiteks ajalehetellimuste ja tiraažide pidev langus.

Ajalehed, neist suurim on veidi enam kui 50 000-eksemplarise tiraažiga Postimees, annavad Kroonpressi tootmismahust umbes veerandi. Kolm neljandikku mahust moodustavad ajakirjad, millest omakorda kolm neljandikku on välismaised.

Sada tonni päevas

Aastast 2008 kuulub Kroonpressile Baltimaade võimsaim ajakirjatrükimasin Saksamaa firmalt KBA. Suurim sellega trükitav ajakiri on kord nädalas ilmuv Leedu seltskonnaajakiri Žmonės, mille tiraaž küünib 120 000 eksemplarini. Ajakiri kuulub Eesti Meediale.

Kroonpressi trükimasinatest käib aastas läbi umbes 27 000 tonni paberit, rekordööpäevadel sada tonni.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles