/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2010/06/10/384037t1h1084.jpg)
Paljud tartlased jõuavad kodudes videvikuhämaruses uinuda enne, kui linna tänavavalgustus hilistele uitajatele teekonna valgemaks teeb. Süüdi on, nagu ikka, rahapuudus.
Õhtune hämarus linnas püüab ära hoida talvist kottpimedust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Asi pole mitte hull, vaid väga hull,» nii võttis olukorra kokku Tartu linnavalitsuse tänavavalgustuse peaspetsialist Sven Ilves. «Eesti Energia hinnatõusud, sel aastal juba kolm korda, võtavad palju raha ja tänavavalgustuse eelarvega on asi kurb. Üritame hoida varusid kooliajaks, et õpilased saaksid kooli ja koju minna mööda valgustatud tänavaid.»
Mai lõpuks oli tänavavalgustuse eelarvest kulunud ligikaudu 55 protsenti, kroonides teeb see 3,6 miljonit krooni linnaeelarves kirjas olevast 6,4 miljonist.
Samas on kokkuhoid tõsine, võrreldes mullu sama ajaga on tänavalambid tarvitanud 246 000 kWh mullusest vähem, tarbimus on olnud 2,9 miljonit kWh.
Hõlpu pole aga loota, sest kui jaanuaris kulus päevas tänavavalgustuse süütamiseks elektrit keskmiselt 26 000 krooni eest, siis detsembris kulub ennustuse kohaselt 29 000 krooni eest.
Elektri hinnaks kujuneb linnal keskmiselt 1,25 krooni kWh eest.
Ilvesele näib, et kui häid mõtteid pähe ei turgata, võib tänavavalgustuse raha otsa lõppeda veel enne detsembri algust. «Vaja on kolossaalset kokkuhoidu, aga no ei saa päris pimedaks teha,» ütles Ilves.
Sääst mitmel moel
Nii ongi linn läinud seda teed, et tänavalaternad, mille elektri eest maksab linn, süttivad siis, kui hämarus on ammu üle linna laotunud. Nii pimedaks siiski ei lähe, et tänaval käsikaudu kõndima peaks.
Kaks õhtut istus Ilves oma Tammelinna kodu akende all ja veendus, et laternad süttivad kolmveerand kaksteist. Mõnes kohas natuke hiljem, teises pisut varem. Linnas on tänavavalgustust sisse lülitamas 150 kilpi, seepärast on erinevused võimalikud. Varem võivad lambid süttida pilvedest või vihmast tumeda taevaga.
Igatahes veendus Ilves, et optimaalne valgustuse lülitamise aeg võiks tavaliselt olla õhtul poole 12 paiku.
Valgustuse lülitamise kellaajaga mängimine on aga vaid üks abinõu. Mitmel pool, näiteks Räpina ja Narva maanteel, samuti Võru tänaval on välja lülitatud ühe tänavapoole valgustid.
Tööstuspiirkonnas, kus inimesi ei ela ega õhtuti suurt liigu, samas asutuste õued on valgustatud, lülitub säästurežiimil põlema iga kolmas lamp.
Samas on kaalumisele võetud, et mujal linnas võiks välja lülitada ühe faasi, mis tähendab, et iga kolmas lamp ei süttiks. «Jälgime, et ülekäigukohad pimedasse ei jääks,» selgitas Ilves.
Turvalisuse küsimus
Väga lihtne võimalus eelarve piirides püsida oleks tänavavalgustus mõnes piirkonnas öötundideks üldse välja lülitada, kuid et tänavate valgustamise eesmärk on linlaste turvalisus, ei lähe see mitte.
Ilves rääkis, et kui näiteks aedlinna piirkonnad öösel pimedasse jätta, võib see kurjategijatele soodsa tegutsemispaiga anda ja kokkuvõttes läheb see kodanikele kulukaks.
Ka abilinnapea Margus Hanson kinnitas, et valgustust suveks kuskil täiesti välja ei lülitata, kuigi ka see on arutluse all olnud. «Kokkuhoid oleks umbes 250 000 krooni, kuid see ei õigusta tekkivat turvariski ja inimeste pahameelt,» ütles Hanson.
Ta märkis, et selle aasta tänavavalgustuse eelarve tehti teadlikult pingelisem, et innustada kokkuhoiu võimalusi otsima.
Ilves nentis, et kuigi eelarves on kitsas paljudes valdkondades, on ta sunnitud valgustuse jaoks lisaraha taotlema.
Tänavavalgustus
• Tänavu viie kuuga kulus tänavavalgustuse elektrile 3,6 miljonit krooni linnaeelarves kirjas olevast 6,4 miljonist.
• Viie kuuga kulus 2,9 miljonit kWh elektrienergiat, mis on 246 kWh võrra mullusest vähem.
• Jaanuaris kulus päevas tänavavalgustusele keskmiselt 26 000 krooni, detsembris prognoosi järgi 29 000 krooni.