Kohus jättis Külveti tapja trellide taha

Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Aastal 1998 endise Eesti tippkümnevõistleja Valter Külveti surmanud Vjatšeslav Naumotškin (42) peab talle määratud 15-aastast vanglakaristust edasi kandma, sest kohus ei soostunud teda ennetähtaegselt vabastama.

Tänase määrusega jättis Tartu maakohus ennetähtaegselt vabastamata Vjatšeslav Naumotškini talle 18. novembri 1999 Tartu maakohtu kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.

Esmaspäeval, 7. juunil toimunud kohtuistungil pidas Naumotškini kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak võimalikuks oma kaitsealuse ennetähtaegsest tingimisi vabastamist. Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg vaidles Naumotškini ennetähtaegsele tingimisi vabastamisele vastu.

Prokuratuuri hinnangul on Naumotškin pannud toime raske kuriteo, mille eest prokurör taotles algselt eluaegset vangistust. Prokurör rõhutas, et selliseid kuritegusid ei ole Eesti vabariigis palju, mille puhul taotleks prokurör eluaegset vangistust.

Kohus karistas Naumotškini 15-aastase vangistusega. Naumotškini vangistuse kandmise alguseks loeti 19. novembrit 1999, seega on ta karistusest ära kantud alla 12 aasta vangistust.

Sellises olukorras Naumotškini vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet, samuti nende kinnipeetavate õiglustunnet, kes on pannud toime kergemaid kuritegusid ning kannavad 12-13aastast vangistust, leidis prokurör ning lisas, et praegusel ajal ei oleks Naumotškini vanglast vabastamine ühiskonna seisukohalt õiguspärane.

Prokurör taotles jätta Naumotškin ennetähtaegselt vanglast vabastamata.

Pärast tutvumist kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära süüaluse, prokuröri ja kaitsja, asus kohus seisukohale, et Vjatšeslav Naumotškini ennetähtaegne vabastamine ei ole praegu põhjendatud ning seda just prokuröri poolt välja toodud põhjustel.

Tartu vangla iseloomustuses on Vjatšeslav Naumotškini kohta kirjutatud: «Ohustatud on ühiskond tervikuna. Ohu ilmnemine on kõige tõenäosem situatsioonis, kus kinnipeetaval on elus raske periood, on eelnevalt tarbinud alkoholi või kui tekib sobilik hetk kuriteo sooritamiseks. Riskikäitumist vähendaks stabiilne legaalne sissetulek, mitte suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega…»

See on tõsine signaal, mida kohus ei saa tähelepanuta jätta. Seega on Naumotškini poolt uue kuriteo toimepanemise oht olemas, leidis õigusemõistja.

Naumotškin pani toime jõhkra esimese astme kuriteo, mille eest  riiklik süüdistaja taotles eluaegsest vangistust. Kohtuotsusega mõisteti Vjatšeslav Naumotškinile kergem karistus.

Tartu ringkonnakohtu 3. aprilli 2000 kohtuotsusest nähtuvalt kinnitab rusikate, kõva tömbi eseme ja kiviga kannatanu elutähtsatesse organitesse valimatu kestev peksmine ja sellega põhjustatud suur vigastuste hulk kannatanu tapmist eriti piinaval ja julmal viisil. Nimetatud kohtuotsusest nähtuvalt tõendab seda kohtuarstliku ekspertiisi aktis sisalduv arvamus, millest nähtub, et kannatanu surma põhjuseks olid 18 peapiirkonnas esinevat vigastust. Lisaks esines kannatanu laibal hulgaliselt eluohtlikke üliraskeid kehavigastusi.

Ringkonnakohtu 3. aprilli 2000 kohtuotsusest nähtuvalt oli kannatanu peksmine nii intensiivne, et ka peavigastusi kõrvale jättes oleks Külvet võinud saadud vigastustesse surra.

Seega tuli Naumotškini puhul ennetähtaegsest vabastamist kaaludes arvestada eelkõige just toime pandud kuriteo raskust ja kuriteo toimepanemise viisi.
Seda eelkõige lähtudes asjaolust, et esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg on ebapiisav, võrreldes toimepandud kuritegude raskusega.

Asjaolud, et Naumotškinil on võimalus vanglast vabanemise järel leida tööd ning et tal on olemas elukoht, ei kaalu üles Naumotškini poolt toimepandud
ülirasket kuritegu.

Kohus lisas oma resolutsioonis, et Naumotškinile üliraske kuriteo eest mõistetud 15-aastane vangistus tuleb ära kanda. Tänane kohtumäärus on vaidlustatav 10 päeva jooksul.

Koos Naumotškiniga mõisteti 14 aastaks trellide taha ka mõrva kaasosaline Genrich Sarkisjan. Süüdistuse järgi mõrvasid Naumotškin ja Sarkisjan Külveti 1998. aasta 2. juuli temalt auto, raha ja mobiiltelefoni röövimise käigus.

Külveti peksmistunnustega laip leiti päev hiljem Räpina maantee äärsest võsast Luunja silla juures. Külvetilt varastatud Volvo 740 leidis politsei Räpinast ühest garaažist, kuhu Naumotškin ja Sarkisjan olid selle peitnud.

Politsei tabas Naumotškini ja Sarkisjani 1998. aasta 8. juulil Tartust.

Naumotškin on enda vabastamist taotlenud varemgi, kuid tulutult.