/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2014/04/03/2936648t1h50b4.jpg)
Kesklinnas polikliinikus eriarstide juures käinutel tuleb minna mõnda teise meditsiiniasutusse, sest Tartu linna polikliinik ei jäänud eriarstiabis kaheksal erialal kümnest haigekassa konkursisõelale.
Linnapolikliinikust lähevad eriarstid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Plaanid olid täis, töö tehtud, järjekorrad lühikesed, aga kasu polnud miskit,» ohkas Tartu linna osalusega osaühingu Tartu Linna Polikliinik kirurg Sirje Pärna-Roopalu.
Ta on üks selle maja eriarstidest, kelle nimi ja vastuvõtuaeg esimese korruse suurelt tahvlilt peagi kaob. «Lähen parem ära,» ütles Sirje Pärna-Roopalu eile pärast vastuvõttu. «Tasulisse vastuvõttu ma ei usu – meie inimesed on vaesed, nad ei jaksa maksta mitukümmend eurot visiiditasu ja lisaks ka protseduuride eest.»
Kümne asemel kaks
Kirurg Sirje Pärna-Roopalul on viimane vastuvõtt 14. aprillil. Tema järel hakkavad otsi kokku tõmbama teisedki eriarstid. «Jah, pole meil enam pea ühtegi eriarsti,» kinnitas Tartu Linna Polikliiniku OÜ juhataja Mihkel Lember. «Oli haigekassa konkurss ja uuest lepinguperioodist, 1. aprillist rahastab haigekassa meil kümne eriala asemel vaid kahte.»
Seega ei saa linna polikliinikus enam haigekassa kulul käia neuroloogi, günekoloogi, kirurgi, kardioloogi, reumatoloogi, ortopeedi, nina-kõrva-kurguarsti ja uroloogi juures.
Endiselt võib haigekassas kindlustatud inimene sinna minna gastroenteroloogi ja silmaarsti juurde. «Ka silmaarsti lepingu mahtu meil vähendati ja see tähendab, et järjekorrad pikenevad,» märkis Mihkel Lember. Tema hinnangul oli haigekassa korraldatud eriarstiteenuse osutamise konkurss väga bürokraatlik.
«Loeti vaid punkte ja vaadati, kes pakub odavamat teenust,» rääkis ta ja tõi näiteks konkursitingimuse, mille järgi võeti konkureerijalt punkte maha, kui haigekassal oli tema suhtes eelneval lepinguperioodil nõudeid. «Meil oli imevähe nõudeid, kuid punktid läksid. Uuel pakkujal ei saa aga ju varasemaid nõudeid ollagi,» rääkis Mihkel Lember. «Meie ei saa ka susserdada ja patsiendilt lisaraha küsida, et konkursil odavamat hinda pakkuda.»
Ta lisas, et kuigi riik on võtnud suuna tervisekeskuste arendamisele ehk soovib luua meditsiiniasutusi, kus pakutakse võimalikult mitmekülgset eriarstiabi, siis selle konkursiga lõhuti linnapolikliinikus aastatega üles ehitatud tervisekeskus ära. «Meie vaenlane pole Peipsi taga, oleme ise enda kõige suuremad vaenlased,» märkis Mihkel Lember.
Uued kohad, uued arstid
Haigekassa Tartu piirkonna direktor Maivi Parv on puhkusel. «Eriarstiabi osutamise konkursi tingimused on kinnitanud haigekassa nõukogu ja nende tingimuste järgi me töötame,» selgitas haigekassa Tartu piirkonna jurist Martin Pärn, kelle sõnul oli eriarstiabi osutamise konkurss Tartus väga tihe.
«Konkursile tulid uued soovijad, kes pakkusid väiksemat hinda,» ütles ta ja täpsustas, et konkursil ei osalenud Tartu ülikooli kliinikum, millega haigekassal on eraldi leping.
Haigekassa sõlmib eriarstiabi osutamiseks lepingu konkursil kõige rohkem punkte saanud meditsiinifirmadega.
«Linna polikliinikul oli suur eriarstiabi osutamise leping, nüüd hakkab eriarstiabi andma hulk väikseid ettevõtteid,» ütles Martin Pärn. «Perearstid saavad anda uutes kohtades tegutsevate eriarstide kontaktid. Võib juhtuda, et paljud tahavad endise arsti juurde minna, see on nüüd küll keeruline.»
Martin Pärn kinnitas, et erafirma ei tohi haigekassa lepinguga erialal patsiendilt lisaraha küsida. «Patsient maksab vaid visiiditasu, rohkem ei tohi küsida,» rõhutas ta. «Võib juhtuda, et mõnes kohas püütakse võtta lisaraha lisateenuste eest, mis on lepingusse kirjutatud. Sellepärast tuleb uude kohta arsti juurde minnes leping enne alla kirjutamist hoolega läbi lugeda.»