Pildid: bussijuhid nõudsid piketil tööandjatelt paremat kohtlemist

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Enamasti võidab Eestis reisijateveo riigihanke firma, kes teeb odavaima pakkumise. Mille arvelt tuleb odavus, see tellijat enamasti ei huvita. Bussijuhid väidavad, et nende arvelt ning seda tulid nad ka täna hommikul Tartu bussijaama ette näitama.

Ligi 40 bussijuhti seisid Soola tänava ääres vaikselt plakatitega, mis kandsid sõnumeid: «Skeemitajad riigihangetelt eemale», «Alapakkumine = streik», «Käsundusleping ei ole bussijuhi jaoks» ning «Aus konkurents = aus palk».

Bussijuhtide kinnitusel on Eesti transporditurul pigem reegliks, et odavaima pakkumisega hanke võitnud firma hakkab otsima kõiki võimalusi, kuidas kulusid kokku hoida. Nii vähendatakse bussijuhtidel ajutiselt koormust või ei maksta välja ületunde. Töölt lahkunud või haigeks jäänud kolleegi asendatakse alles viimasel võimalusel. Seni sunnitakse teisi tööle isegi 250 kuni 300 tundi kuus. Viimasel ajal on hakatud bussijuhtidega tegema käsunduslepinguid, et töövõtjad maksaksid ise oma maksud ning tööandjal puuduks vajadus maksta ka puhkuserahasid.

Transpordi ametiühingu Lõuna-Eesti koordinaator Aare Kübarsepp märkis, et piketile tulid täna bussijuhid oma vabast ajast. Kõik graafikujärgsed reisid toimusid. Kas tulevikus võivad tänasele aktsioonile järgneda ka streigid, näitab aeg. «Meie tahaks pigem tööd teha ja saada selle eest väärilist tasu,» kinnitas Kübarsepp.

Bussijuhtide esialgne nõue on, et tunnitasu tõuseks kohe 30 sendi võrra, sügisel aga alustataks läbirääkimisi juba suurema palgatõusu nimel.

Kübarsepp tõi välja ka asjaolu, et bussijuhte ei saa eirata igavesti. Keskmine maakonnaliine teendindav bussijuht on 55 aastat vana ning ühel hetkel läheb ta lihtsalt pensionile. Mantlipärijaid ei paista aga kusagilt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles