Noored filosoofid mõtlevad vanu mõtteid

Aastatuhanded lähevad, aga tänapäeva noored Oto Tuul ja Marta-Liisa Talvet tegelevad samade probleemide ja mõtetega kui antiikaja filosoofid.

FOTO: Kristjan Teedema

«Kui öeldakse, et filosoofia on midagi väga ebapraktilist, siis ei, filosoofia on väga elus valdkond, seda saab ka igapäevaselt rakendada,» on filosoofiaolümpiaadi võitja Oto Tuul (19) veendunud.

Treffneri gümnaasiumis filosoofiat õppinud noormees rääkis, et ta näeb selle aine mõju nii enda kui teiste õpilaste peal. «See arendab tohutult mõtlemisvõimet. Niipalju kui ma enda peal ja ümberringi seda mõju näen – see annab ka tolerantsema suhtumise erinevatesse seisukohtadesse,» kinnitas Oto Tuul.

Ka Härma gümnaasiumi 9. klassi neiu Marta-Liisa Talvet (16), kes sai samal olümpiaadil teise koha, on Tuulega nõus. «Hästi tähtis on väga avatud mõtlemine, oskus asju näha natuke teise nurga alt,» arvas tema.

Vaidle või nõustu

Tuul käis filosoofiaolümpiaadil juba teist korda, Talvet sattus sinna peaaegu poolkogemata. Filosoofiat ta kunagi õppinud ei ole, aga leidis teaduskooli lehelt info ning kuna talle meeldib väga kirjutada, siis saatis oma essee eelvooru. Nii seal kui finaalis olid tema esseed hindajate arvates kõige paremad.

Nagu Tuul selle kohta ütles: küsimus ei ole õppimises, vaid just lahtises mõtlemises.

Olümpiaad võttis tervelt neli päeva eelmise nädala lõpus. Neist kahel esimesel olid töötoad ja anti noortele lisateadmisi, kahel viimasel võisteldi omavahel.

Esimene ja kõige tähtsam ülesanne oli kirjutada võõrkeelne essee. Selleks anti neli tundi ja tuntud filosoofide mõtted, millega siis nõustuda või filosoofiale tavapäraselt vastu vaielda.

Noored rääkisid, et kuigi paljud filosoofilised põhimõtted on välja käidud aastatuhandeid tagasi, ei tähenda see, et need oleksid aegunud. «Näiteks Platoni õpetus ideede maailmast, et idealism on jõuks, mis asju edasi viib, kehtib minu arvates tänapäeval ka,» ütles Tuul.

Olümpiaadi korraldaja Leo Luks ütles, et osavõtjate arv on neil üsna tagasihoidlik, kuna koole, kus filosoofiat õpetatakse, on jäänud järjest vähemaks. Nii tulevadki umbes pooled õpilased olümpiaadile neist üksikutest koolidest, kus on tugev filosoofiaprogramm, ning teine pool on neid, kes tunnevad ise asja vastu huvi. Luksi sõnul on aastate jooksul paljud sellised hakkajad ka võitnud.

Traditsioon puudub

Rahvusvahelisel olümpiaadil medaleid saada on meie noortel tema hinnangul aga väga raske, sest üldjuhul võidavad väga erudeeritud osalejate tööd, mis eeldavad suurt filosoofilist lugemust ja põhjalikku ettevalmistust. Meil sellist ajalugu ega traditsiooni aga pole.

Igatahes kavatsevad korraldajad Tuule ja Talvetiga teha enne Vilniusesse sõitmist nii palju tööd, kui vähegi jõuab, anda neile tagasisidet esseede kohta ja lihvida neid nii palju, kui ühe kuuga on võimalik.
 

Järgmisel aastal Tartus

Tänavu on rahvusvaheline filosoofiaolümpiaad Vilniuses, järgmise aasta maikuus tulevad võistlejad üle maailma aga Tartusse.

Võistluse korraldaja Leo Luks ütles, et suurem osa korralduslikke toiminguid on tehtud, üldised raamid paigas, vajalikud ruumid ja hotellitoad broneeritud ning tegeldakse detailidega. Näiteks on praegu käimas ürituse logovõistlus.

Rahvusvahelisele olümpiaadile tulevad sel aastal võistlejad 43 riigist, iga maa võib välja panna kuni kaks noort ja korraldajamaa kümme. (TPM)

Eesti filosoofiaolümpiaad

• Eelvoorus esitasid oma essee 24 noort, neist kümme parimat pääsesid finaali.

• Finaali jõudnuist neli olid Pärnu ühisgümnaasiumist, kolm Treffneri gümnaasiumist ning Härma, Kadrioru saksa ja Gustav Adolfi gümnaasiumist oli üks õpilane.

• Ülesanded olid nelja tunniga võõrkeelse essee kirjutamine, loogikatest, paarikaupa väitlemine ühe filosoofiaprobleemi üle ning valikvastustega test filosoofia põhimõistete ja teooriate kohta.




 

Tagasi üles