Peedu paisul algavad suured tööd

Tulevikus saavad kalad Peedu veski paisust mööda ujuda.

FOTO: Kristjan Teedema

Jõeforellide, aga ka teiste kalade elutingimused Elva jões peaksid peagi paranema, sest suvel Peedul algavate tööde käigus saab korda veskipais ning selle kõrvale valmib kalatrepp.

Peedu veski omanik Anne-Lia Kivari märkis, et tema lapsepõlves oli Elva jõgi Peedul ilus ja puhas ning kalu elas seal palju. Nüüd on aga tammitagune muda täis ning sellest allapoole kõrkjarägastik.

Saabuval suvel peaksid aga jõe omaaegne hiilgus ning kalade elutingimused vähemalt osaliselt taastuma, sest plaanitud tööde käigus eemaldatakse jõest hulgaliselt setteid.

Kalatrepp ja kudeala

Elva jõgi algab Põlvamaalt Valgjärvest. Et jõgi on ülem- ja keskjooksul üsna suure langusega ja kärestikuline, on vetevoogude jõu ärakasutamiseks rajatud sellele kuus suuremat veskit. Paraku pole inimese soov alati kooskõlas loodusega ning nüüd tuleb kulutada hulk raha, et rikutud keskkonda parandada.

«Tamm on juba pikemat aega natuke upakil,» tõdes Kivari. Tema kinnitusel on jõe seisundi parandamisest huvitatud kindlasti kõik Peedu elanikud. Kivari loovutas kalapääsu jaoks ka osa kaldaäärsest kinnistust. «See on meie kõigi huvides, et kaldaäär ilusaks saaks.»

Keskkonnainvesteeringute keskuse veebilehe andmetel sai Elva linn töödeks toetust 308 450 eurot. Peedu-Nuti vesiveski paisu kõrvale, jõe vasakkaldale rajatakse kalade rändetingimuste parandamiseks möödaviik-kalapääs. Samuti renoveeritakse pais mahus, mis on vajalik kalapääsu toimimiseks. Kava näeb ette ka 2200 kuupmeetri setete eemaldamist jõest.

Osa rahast läheb ka 210-ruutmeetrise pinnaga tehisliku kudeala rajamiseks Jaan Kärneri tänava silla alla.

Hiljutine riigihange läks hästi, osales seitse firmat ning võitjaga on juba ka leping sõlmitud, kinnitas Elva linnamajanduse osakonna juhataja Kalev Kepp. Vee erikasutusluba näeb ette, et töid tohib alustada veetaseme madalseisu ajal. «Natuke tuleb veel oodata,» tõdes Kepp.

Veskipaisu ümberehituse keskkonnamõjude eelhinnangust nähtub, et kalatrepile tõsiselt võetavat asendust ei ole. Kalapääsu pikkus võiks dokumendi järgi olla 53 meetrit ja kalle 2,1 protsenti, mis on sobilik igat liiki kalade vabaks rändeks. Positiivset mõju kalastikule avaldaks see ülesvoolu kuni Hellenurme paisuni.

Teised tõkked jäävad

Paraku pole umbes meetri kõrgune Peedu pais Elva jõe lõheliste kudemis- ja elupaikadena kaitstaval jõelõigul ainus tõke. Peedult neli kilomeetrit allavoolu asub kaladele läbimatu kahe meetri kõrgune Tõravere pais.

Peedu paisust ülesvoolu on aga Rundso paisu vare, mille kõrgus on umbes 75 sentimeetrit. Suurveega suudavad tugevamad kalad selle ületada, kuid madalveega on seegi takistuseks. Kõrgeim, 2,7-meetrine rändetõke asub aga Hellenurme paisjärve ees.

Keskkonnateadlaste hinnangul on Elva jõe paisutamine eri paigus muutnud kalastiku vaesemaks ning vähendanud lõheliste soojätkamisvõimalusi. Algupärastest kudemispaikadest on suurem osa hävinud. Esialgu pole aga teada, et teiste paisude juures samasuguseid töid ette võetaks.

Tagasi üles