Mattias Lepp – nutika lillepoti ristiisa

Mattias Lepp näitab oma Tartu kontori pisikeses laboris mullata kasvanud basiilikuid. Click and Grow’ suurem teadus- ja arendustöö käib Tartu ülikooli ja maaülikooli laborites. Foto: SCANPIX

Ajujahi konkursilt neli aastat tagasi tuule tiibadesse saanud Click and Grow’ omanik Mattias Lepp on ettevõtjana käinud ära päris põhjas, ometi on ta äris tagasi ning edukamana kui kunagi varem.

Eelmise nädala teisipäeval paiskas Lepa ja tema naise Helen Rägo ühine firma Click and Grow USAs müüki verivärske toote Smart Herb Garden, mis kasvatab inimestele toiduks vajalikke taimi. Firma esimest toodet, nutikat lillepotti Smartpot, müüdi kolme aastaga umbes 150 000 tükki, uut loodab Lepp juba selle aasta lõpuks müüa vähemalt 300 000.

Tartus tegutseva firma globaalsest haardest annab aimu see, et toode läks müüki sellises hiigelketis nagu Virgin Mega­store ning maailma suurimas kaubanduskeskuses Dubai Mall. Eelmise aasta lõpus paigutas ajaleht Äripäev oma rikaste edetabelis Click and Grow’ 144. kohale ning hindas Lepa ja Rägo vara kokku 16,4 miljonile eurole.

Üllataval kombel sõidab Tartus elav «miljonär» ringi Hondaga ning prantsuse filoloogist «miljonäriproua» Suzukiga. Ei mingeid Lexuseid ega Fer­ra­risid, ning rikaste sekka määramine ajab Lepa sootuks naerma.

«Seda edetabelit ei maksa eriti tõsiselt võtta. Ma ei tunne, et oleksin Eesti rikkaimate inimeste seas,» muigas Lepp, jalas kulunud teksased ja seljas täiesti tavaline triiksärk. Ka firma Fortuuna tänava kontor ei hiilga nahksete tugitoolidega ning enne ajakirjaniku tulekut oli suure koosolekulaua küljest ära kruvitud pinksi­võrk.

Ometi ei pannud Äripäev oma hinnanguga väga palju mööda: tegelikult tunnistab ka Lepp, et Click and Grow’ väärtus on suur. «Need edetabelid kajastavadki ettevõtte väärtust, mitte seda, kui palju meil kontol raha on. Aga kui praegu seda küsida, siis ma arvan, et meie väärtus on palju suurem kui Äripäev pakkus,» selgitas Lepp.

Maailmas esikohal

Oma jutu kinnituseks rääkis Lepp firma tulevikuplaanidest, mis on muljetavaldavad. «Me liigume väga selgelt toidu tootmise poole. Meie visioon on see, et 5–10 aasta pärast on Click and Grow kui linnas toidukasvatamise tehnoloogiat arendav ettevõte maailmas number üks. Sellesama tehnoloogiaga läheme ka meditsiinivaldkonda ja kasvatame näiteks ravimitööstusele sobivaid taimi,» kõneles Lepp.

Lepa sõnul on nad taimekasvatuses teinud juba nüüdseks ulmelisi läbimurdeid ja arendanud selliseid tehnoloogiaid, mille abil saab kasvatada toiduks vajalikke taimi 4-5 korda kiiremini, kui nad kasvaks mullas. Lisaks võimaldab Click and Grow’ tehnoloogia kasutada taimede kasvatamiseks 90 protsenti vähem vett, kui seda vajaks tavapõllumajandus.

Click and Grow’ põhiline arendustöö käib ülikooli laborites, kuid oma väike «aianurk» on firmal ka kontoris: peenardeks valged plastriiulid, igas 30 kohta taimedele. Riiul on ühendatud linna veevärki ning põhimõtteliselt ei vaja mingit hoolt. «Aeg-ajalt ma vaatan neid interneti kaudu, aga igal hommikul küll mitte,» lausus Lepp ja murdis basiilikupeenrast väikse lehe.

Võib öelda, et Click and Grow’ edulugu sai kaudselt alguse siis, kui Lepp sattus aastaid tagasi lugema NASA raportit Marsi-missioonist. Muu hulgas olid kosmosesse planeeritud taimekasvatusseadmed, milles taimed kasvavad ilma mullata.

«Neid pilte vaadates tekis huvi ning esimesed seadmed tegingi NASA jooniste järgi. See polnud väga raske ja lõpuks kasvasid mul keset talve toas tomatid,» meenutas Lepp.

Järgmisena sattus ta lugema artiklit sellest, kuidas igal aastal visatakse üle maailma ära 30 miljardi euro eest toataimi, sest inimesed ei oska neid kasvatada.

«Siis mõtlesingi, et kui see on nii suur probleem, siis võiks sellega tõsisemalt tegeleda,» rääkis Lepp, kes polnud koolis sugugi geenius. «Mulle meeldisid füüsika, keeled ja kirjandus, aga näiteks matemaatikas ja keemias olin üsna nõrk.»

2010. aastal läks koorijuhiharidusega Lepp «Ajujahi» saatesse. «See oli üsna juhuslik, lugesin neid ideid ja nad tundusid kõik nii kohutavad. Aga ma ei taha teisi kritiseerida, kui ma ei suuda ise midagi paremat välja pakkuda. Lõpuks pakkusingi kaks ideed välja ja sattusin valitute ringi,» kõneles ta.

Lepa sõnul oli see paras šokk, kui ta sai pärast võitu aru, et tal tulebki tegelikult hakata arendama nutilillepotti. «Nüüdseks on Click and Grow juba ka Eestis selline ettevõte, mida teatakse, aga toona polnud sellest keegi midagi kuulnud,» sõnas Lepp.

Nutipeenar köögis

Nüüdseks on Lepp ammu minetanud arvamuse, et on olemas head ja halvad ideed. Maailm on näidanud, et isegi kõige naljakamad ideed võivad teoks saada, ja peaaegu iga Ajujahi idee võiks olla tema sõnul mingis konteksti edukas. Aga garantiid ei anna keegi.

Praegu töötab Lepa firmas kümme inimest. Tooteid pannakse kokku Hiiumaal. Sealt rändavad need üle maailma laiali keskladudesse, kust poeketid neid müüki viivad. Suurimad turud on USA, Araabia Ühendemiraadid ja Venemaa. Valikus on näiteks tomat, maasikas, pipar, meliss, basiilik, tüümian ja hulk lilli.

Lepa sõnul tahavad inimesed aina rohkem saada värsket toitu ning liikumine tervisliku toitumise poole on võimas. Tulevikus võiks olla igal inimesel korteris nutilillepeenar, mis kasvatab ise igaks päevaks näiteks värsket salatit, tomatit või teetaimi.

«Küsimus pole enam selles, kas me võtame sellise tehnoloogia kasutusele, vaid kui kiiresti me suudame seda teha,» lausus Lepp. Ta kinnitas, et püüab ka ise süüa võimalikult tervislikku toitu ning oma tervise eest hoolt kanda. Näiteks tema käerandme ümber ilutseb nutikas käevõru Jawbone, mis registreerib kõik päeva jooksul tehtud sammud, söödud kalorid ning magatud tunnid.

Kuigi Lepa tööpäevad on 12-tunnised, tuleb selle kõige kõrvalt leida aega ka perele. «Meil on kodus ütlemine, et meil on peres kolm last: poeg, tütar ja Click and Grow. Mina tegelen kahjuks hommikust õhtuni viimasega,» naeris Lepp. Siiski üritab ta olla rohkem ka päris lastega.

Kui Lepal on aga vaja endal patareisid laadida, põrutab ta keset talve metsa või rappa ööbima. «Ma armastan matkamist ja erinevalt tavalisest eestlasest armastan ma külma,» lausus terve elu Tartus elanud firmajuht.

«Tartu on elukeskkonnaks mõnus koht,» märkis ta. Emajõelinna soovib ta luua rahvusvahelise kompetentsikeskuse. Lepa eesmärk on hoida inimeste arv firmas nii väike kui võimalik, kuid ta ennustab, et kolme aasta pärast on see kasvanud juba kolme­kordseks.

CV

• Sündinud 7. jaanuaril 1976.

• Haridustee: Tartu Karlova gümnaasium, Elleri muusikakool, Otsa muusikakool (koorijuhtimine).

• Kaks last.