/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2014/03/30/2928280t1h4ffc.jpg)
Halvasti pinnatud teel kivirahe alla jäänud autojuht kulutas paar nädalat, et täita viletsa töö teinud riigifirma nõudeid kahju hüvitamiseks. Tulemus: kulutatud aeg ja tühjad pihud, sest süüdlane on keegi muu kui teefirma.
Teeremontijalt jäi kahjuhüvitis saamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuttavat Tartusse sünnitusmajja sõidutanud Merike Rekor jäi eelmise kuu alguses Jõgeva maanteel Tabivere ja Lähte vahel kivirahe alla, mille paiskas õhku tema autost mööda sõitnud kiirabiauto. «Kivid lendasid nagu komeedid, ma ei saanud kuidagi kiirabi numbrit vaadata,» kirjeldas Tabiveres elav Merike Rekor juhtunut.
Tabivere ja Lähte vahelisel pea kümnekilomeetrisel lõigul lendab sügisest saadik autorataste alt killustik, sest seal uut tehnoloogiat kasutanud riigifirmal Eesti Teede AS pindamine ebaõnnestus. «Terve Tabivere on täis masinaid, mille esiklaasid ja küljed on lahtise killustiku pärast täkkeid täis,» rääkis Rekor. «Mitu inimest on pidanud esiklaasi ära vahetama.»
Hüvitis jäi saamata
Rekor helistas politseisse, juhtum tema mittetulundusühingu sõidukiga Jeep Grand Cherokee pandi kirja. Mõranenud esitule asemele uue soetamine läks maksma pea 130 eurot. Väljavahetamist vajab kaheksa täket saanud esiklaas, selle hind on ligi 300 eurot.
Et kaskokindlustust 1997. aasta maasturil pole, pöördus Merike Rekor kahju hüvitamiseks Eesti Teede ASi. «Pidin tegema vigastustest fotod ja esitama palju pabereid,» rääkis ta. «Kõige tipuks soovis Eesti Teed minult ka Eestis kaskokindlustust pakkuvatelt firmadelt kinnitust, et meie autol pole kaskot. Selliseid firmasid on 13, tegelesin nädal aega kinnituste saamisega!»
Eesti Teedelt jäi kahjuhüvitis aga saamata. Ettevõte teatas, et kõnealusel lõigul oli lahtise killustiku tõttu liiklusmärgiga kehtestatud kiirusepiirang 70 km/h ja lisatud lahtise killustiku hoiatusmärk. «Kui teie auto tuuleklaasi tabas mööda sõitva auto alt lähtuv kivi, mis tekitas klaasile täkke ja mõra, siis tõenäoliselt oli selle põhjuseks mööda sõitva auto lubatust suurem sõidukiirus,» seisab Merike Rekorile saadetud kirjas. «Eesti Teede AS ei saa vastutada liiklejate poolt reeglite rikkumisega põhjustatud kahju eest.»
Eesti Teede ASi juhatuse esimees Olari Karlson tõdes, et Tabivere ja Lähte vahelisel teelõigul sõitnuilt on firma saanud kahjunõudeid. «Kui auto on viga saanud teise liikleja tõttu, siis me tõesti ei maksa,» ütles ta.
Rohked paberid on vajalikud otsuse tegemiseks. «Meil on tarvis teada, mis täpselt juhtus ja kuidas meie selles süüdi oleme,» selgitas Karlson. «Peame veenduma, et selline asi tõesti aset leidis. Oleme saanud ka selliseid kahjunõudeid, mille puhul on kahtlus, et need ei juhtunud nimetatud kohas.»
Kas või kohtusse
Küsimus, miks soovib Eesti Teed kahjuhüvituse taotlejalt kaskokindlustuse puudumise kohta kinnitust kõigilt seda kindlustust pakkuvatelt firmadelt, üllatas Karlsoni. «Kes sellise nõude esitas?» küsis ta esimese hooga. «Meie seda ei nõua, kindlasti mitte! Küsime vaid, kas kasko on tehtud, et välistada topelthüvitamine.»
Ta lisas, et sellise nõude esitamine on väga vale ja tahab väga teada, kes sellist asja soovis. Oma sõnade kinnituseks saatis Merike Rekor toimetusele Eesti Teede ASi töökeskkonnaspetsialisti Katrin Viilu elektronkirja, milles seisab: «Samuti on vajalik Teil teha järelepärimine kõigile kaskokindlustust pakkuvatele firmadele oma sõiduki kaskolepingu olemasolu või mitteolemasolu kinnituseks, kuna meile neid andmeid ei väljastata. Peame teadma, kas on kasko või seda pole.»
Merike Rekor pole nõus, et Eesti Teed jätab tema juhtumi puhul kahju hüvitamata. Ta esitas Tabivere ja Lähte vahelise lõigu pindamise tellinud maanteeametile kaebuse Eesti Teede peale ning kui sellest pole kasu, läheb kohtusse.
«Kiirabi rikkus seal seadust nii palju, et sõitis minust vilkuriteta ja sireenita mööda,» põhjendas ta. «Et seal on teel lahtine killustik, see on Eesti Teede süü. Kiirusepiirangu ja lahtise killustiku märk ei tee kuidagi kivide lendamist olematuks.»
Maanteeameti Lõuna regiooni järelevalveosakonna juhataja Mati Vaino ütles, et kui üks juht rikkus lubatust kiiremini sõites seadust, ei saa seepärast süüdi olla teise auto aknasse lennanud kivi omanik.
«Vastutust kannab kahju tekitaja,» toonitas ta. «Kannatanul on võimalik auto kindlaks teha, kiirabidel on asukoha määramise seade.»
Vigade parandus pole veel otsustatud
Jõgeva maanteel Tabivere ja Lähte vahel mullu septembri alguses pindamistöö ebaõnnestus, killustik tuleb lahti, tõdes maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal paar kuud tagasi.
«Killustik tuleb lahti, sest tööde tegija kasutas seda liiga palju ja nõrgalt kinnitunud killustik hakkas pindamiskihist eemalduma,» selgitas ta. «Tegu oli keerulise pindamisega. Kasutasime Lõuna regioonis uut tehnoloogiat, kus pindamise sideaineks oli uudne bituumeniemulsioon, millega on Eestis veel vähe kogemusi.»
Et külmal ajal teetöö viga parandada ei saa, siis on selle lõigu pinnanud Eesti Teedel tulnud pidevalt lahtist killustikku teelt ära pühkida. Lõplikku otsust, kuidas ebaõnnestunud pindamistööd parandada, ei ole maanteeamet veel teinud.
«Ootame sooja aja ära ja vaatame, kas lahtised kivid seal ikka lendavad või on need jõutud teelt ära pühkida,» ütles Janar Taal. «Olukorrast lähtuvalt teeme ametliku otsuse, kas midagi on vaja teha või ei.»
Mõni aeg tagasi hakkas maanteeameti Lõuna regioon Tabivere-Lähte teelõigu lahtise killustiku pärast tulevaid kahjunõudeid ise vastu võtma ja nende pärast Eesti Teedega suhtlema.
Maanteeameti Lõuna regiooni järelevalveosakonna juhataja Mati Vaino sõnul on kahjunõudeid paarkümmend, laias laastus iga paari päeva järel tuleb nõue. «Enamik juhtumeid on sellised, kus kahju hüvitamine on õigustatud,» märkis Vaino. (TPM)