/nginx/o/2014/03/30/2928268t1h9a05.jpg)
Tartu kõrtsmikud ja kohvikupidajad on nördinud homsest jõustuvast välikohvikute varasema sulgemise nõudest ning otsustasid teha sel nädalal linnavalitsusele ettepaneku muuta 25. märtsil vastu võetud määrust.
Linna piirang pahandab kõrtse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hooajalised müügikohad ehk õuekohvikud ja -baarid on Tartus lubatud alaliste ettevõtete laiendusena igal aastal kuni kuueks kuuks.
Varem leppisid südalinna toitlustajad linnavalitsusega välitoitlustusala lahtioleku aja kokku suuliselt, nüüd näeb määrus ette, et hooajaline laiendus tuleb sulgeda hiljemalt südaööl, teenindamine lõpetada aga juba kell 23.
Kõigile ühe mõõduga
«Sellisel lahmival viisil piirangute panekuga, nagu linn praegu tegi, ei saa mingil juhul nõustuda,» ütles Rüütli 8 tegutseva veinibaari Vein ja Vine üks omanikke Assar Jõgar. «Määrus hammustab väga kõvasti neid ettevõtjaid, kes teevad kõik, et linnale ja linna külalistele mitte probleeme tekitada.»
Vein ja Vine on teenindanud suviti oma kümmekonna lauaga välialal kliente tööpäeviti kella üheni ja nädalavahetuseti kella kaheni öösel. Jõgari kinnitusel pole neil kundedega pahandusi olnud ning jääb mulje, et baari karistatakse kellegi teise pattude pärast.
«Kui kell kaksteist on kõik välikohvikud kinni, sureb vanalinn välja,» kahetses Jõgar.
Rüütli 16 majas kohvikut Crepp ja baari Trepp pidav Priit Palk kinnitas, et kuulis linnavalitsuse kehtestatud piirangust pärast määruse jõustumist. Palgi arvamust raad enne seda ei küsinud.
«Tundub, et määrusega taheti taltsutada mõnd konkreetset kohta, aga mindi kirvega kõigi kallale,» hindas Palk.
Tartu abilinnapea Kajar Lember ütles, et 25. märtsi määrus pole kivisse raiutud ning võimalik on selle pehmendamine veel sel kevadel, kui ettevõtjad pakuvad linnale välja mõistlikke lahendusi avaliku korra hoidmiseks.
«Eesmärk on ju see, et tänav oleks puhas ja korras ning politsei ei peaks seal sekkuma,» rääkis Lember. «Eelmisel aastal pöörduti politsei poole enam kui kahesajal korral ja kokku tuli lahendada umbes tuhandet olukorda. Seda on tõesti väga palju.»
Lemberi sõnul sai politsei enamiku kaebusi avaliku korra rikkumise kohta Rüütli tänavast.
Raekoja platsil lokaali Suudlevad Tudengid ja pubi Sõprade Juures pidava osaühingu Food and Company tegevjuht Ragnar-Heini Landsov leidis, et linnavalitsuse määrus lajatab ebaõiglaselt söögi- ja joogikohtadele, mille kunded eksivad avaliku korra vastu harva.
Suudlevates Tudengites ja Sõprade Juures on kahepeale 220 istekohta ruumides ning 256 suviti õues. Landsovi kinnitusel suudavad ettevõtte turvamehed oma vastutusalas väga hästi korda hoida.
«Lärmitseb ja korda rikub noor, kes istub Rüütli tänaval ja joob pudelist alkoholi,» leidis ta. «Nüüd tahetakse ka need inimesed, kes tahavad meie juures rahulikult süüa-juua, linna peale või kuhugi kõnnitee äärele istuma ajada.»
Landsov kinnitas, et linnavalitsus tema arvamust ses asjas küsinud pole. Kajar Lember ütles, et tema meelest on ettevõtlusosakond ettevõtjatega eelnevalt suhelnud küll. Pealegi pole probleem uus, vaid olnud üleval ligi aasta, lisas abilinnapea.
«Pole lihtsalt nagu tahetud otsust teha, et kuidas seda reguleerida, teiselt poolt pole ka ettevõtluse poole pealt tulnud võibolla väga konstruktiivseid lahendusi,» arutles Lember. «Linn on ühe sammu ära teinud ja eks me nüüd aruta seda teemat selle baasilt. /.../ Ettevõtjate arvamust on kindlasti mõistlik kuulata.»
Kajar Lember nentis, et hooajalise müügi korraldamise määruse 25. märtsi täiendus võib tõesti ehk mõnele ettevõtjale pisut liiga teha, kuid iga ettevõtja eripära arvestavat korda pole ka võimalik kehtestada.
«Paljudes kohtades pole ju probleeme üldse. Probleemid on ainult mõnes kohas,» lisas Lember.
Turvamees loa eelduseks
Abilinnapea tunnistas, et osaliselt ajendas linnavalitsuse määruse politsei tõdemus, et neil ei jätku Tartu kesklinna öise turvalisuse ja korra tagamiseks politseinikke.
Kohvikualadest väljaspool on avaliku korra kaitse puhtalt politsei, mitte kohvikute turvameeste õigus ja kohustus.
Variant, et linn paneb oma eelarvest välja öiste politseipatrullide töötasu, pole Lemberi sõnutsi mõeldav. «Siis jõuaksime munitsipaalpolitseini välja,» lausus abilinnapea. Ta lisas, et ilmselt on tulevikus mõistlik siduda välikauplemise õigus turvamehe palkamise kohustusega.