Kuidas meister õlut ehitab

A. Le Coqi peaõllemeister Tarmo Laht vaatab, kuidas õlu katlas 70 kraadiga keeb. Sealtsamast jagubki nii tehasehoovile kui ka Supilinna kohale õlle kirbemagusat lõhna. Foto: Sille Annuk

Milline on teie kujutluspildis õllemeister? Valges kitlis tünjas mees, lihava näo ja ametisaladusi peitva õllekõhuga? Ilmselt leidub Baierimaa väikestes õllekeldrites selliseidki, kuid üks Euroopa parimaid õllemeistreid töötab siinsamas Supilinna külje all õlletehases.

Ei ole tal lihavat nägu ega õllekõhtu. Sirgeseljaline vormis mees kannab nime Tarmo Laht ja tal on paljude meeste unistuste amet – õllemeister. Iga päev töökohustusena õlut mekkida – mida võiks veel healt töökohalt tahta?!

«Kas see nüüd ainult mehe amet on, maailmas on palju naisõllemeistreid,» on Laht tagasihoidlik.

Jah, õllemeistri igapäevakohustuste lahutamatuks osaks on kõige muu juures ka õlle degusteerimine. See aga ei tähenda, et meister pidevalt õlleuimas oleks. Õlle degusteerimine on vaid üks paljudest kohustustest.

Maitsemeel Taani koolist

Tegelikkuses on hea õllemeister nagu Hunt Kriimsilm, kel 11 ametit. Õllemeistrite koolis Taanis õppis Laht kõike, alates laboris analüüside tegemisest kuni õlletehase ehitamiseni. Lisaks õlleteo distsipliinide studeerimine. Villimisest, õlletehase ehitamisest ja ventileerimisest, kanalisatsioonist, õlletankide ehitamisest äriökonoomika, statistiliste protsesside kontrollimise, uute tehnoloogiate ja toormaterjali ostmiseni.

Toormaterjal on seejuures väga oluline. Linnasel ja lin­na­sel on alati väike erinevus, ütles Laht. Et aga õllemark peab kuust kuusse ja aastast aastasse maitsema täpselt samamoodi, jälgib õllemeister väga täpselt retsepti ning tervet õlle valmimise protsessi.

Koju Laht tööd kaasa ei võta ehk vabal ajal õllejoomise vastu suurt huvi pole. Kuigi seltskonnas heast õllest meister ära ei ütle.

«Oma töö» degusteerimine ongi selleks, et maitse oleks ikka alati üks. Maitsemeel peab seetõttu õllemeistril olema tõepoolest keskmisest teravam. «Isegi kui looduse poolt pole tugevamaid lõhna- ja maitsemeele eeldusi antud, siis need oskused koolitatakse teravaks,» lisas Laht.

Selleks on Taanis spetsiaalne Skandinaavia õllemeistrite kool, kus ka Laht õppis. Tema kabineti riiulil on terve rivi siniseid kaustu, milles must valgel kirjas õlleteo saladused. Lõpueksamitel saavutas Laht ühel osaeksamil kõigi aegade kõige paremad tulemused ning lõpetas kooli oma lennu silmapaistvamate hulgas. Sestap võib teda julgelt pidada üheks Euroopa parimaks õllemeistriks.

Laht asus A. Le Coqi tehasesse tööle 1996. aastal, olles enne omandanud Tartu Ülikoolis keemikuhariduse. Praegu tehase üht olulisimat ametit pidav Laht jalutab tootmisliinide vahel ringi ning nendib, et tegelikult on joogitööstuses peale tema oma veel teisigi väga olulisi ameteid. Mehha­troo­nikud on need, keda Laht peab tulevikutegijateks.

«Tänapäeva masinad pole enam lihtsalt masinad, vaid mitmekülgsed mehaanika ja elektroonika instrumendid, sestap on vaja jooksvalt nii mehaaniku kui ka elektrooniku tööd, ja mehhatroonik ühendabki endas mõlemad ametid,» kirjeldas Laht.

Töö ja hobi üheskoos

«Kuna joogitööstused on praegu selle eriala olulisust tabanud, siis näiteks A. Le Coq toetab Tartu ja Võru kutsehariduskeskuse mehhatroonika eriala parimaid õpilasi iga aasta märkimisväärse stipendiumi ja praktikakohtadega,» teadis Laht rääkida.

Laht peab oma tööd siiski maailma parimaks. Tema sõnul on õllemeistri amet kindlasti töö ja hobi üheskoos. «Omavahel ütleme nii, et kella kaheksast poole viieni on amet ja sealt edasi hobi. Seda seetõttu, et tööpäevad venivad pikaks ja kui poole viiest kauemaks tuleb jääda, nimetame seda hobiks,» muheles Laht.

Mõned küsimused ja vastused õlle ümber

Kuidas õlu käändub?
• Õlu, õlle, õlut, õllesse, õllede, õllesid, õlledesse.
• Külmkapis ootas hele õlu.
• Isa peitis kohvrisse tumeda õlle.
• Külamehed tegid paar õlut või mõned õlled.
• Peremees segas õllesse viina.
• Sääraseid talguõllesid polnud veel enne mekitud kui kevadistel koristamistalgutel.
• Õlledesse tuleb suhtuda austu­sega.

Kui tervislik on õlu?
• Suured õllesõbrad ja -tootjad väidavad, et õlu on kasulik, kuna sisaldab B-rühma vitamiine. Need on head närvisüsteemile ja nahale. Samuti pidavat õllepärm aitama vältida aknet. Filtreeritud õlles ei pruugi aga B-rühma vitamiinide sisaldus kuigi suur olla, sest vitamiiniallikaks on õllepärm, mis kipub töötlemisel kaduma. Seega on tõenäolisem B-rühma vitamiine saada n-ö elavast ehk pastöriseerimata õllest.
• Pool liitrit lahjat elavat õlut peaks katma täiskasvanu ööpäevase B-vitamiini vajaduse. Samas aga tuleb tunnistada, et B-vitamiin ja alkohol siiski ei sobi omavahel kokku, sest kesvamärjuke pärsib organismi võimet vitamiine aktiveerida.
• Õlle kasulikkusest rääkides võib ära mainida selle diureetilise toime, mis mõnedel andmetel aitab vältida neerukivide teket. Õlles sisalduval humalal pidavat jällegi stressi maandav ning vererõhku alandav toime olema.

Kui ilus on õlu?
• Looduslike materjalide austajad saavad õllest ise seinavärvi valmistada. Tume õlu üksi annab kollakaspruuni värvi. Õllevärvi valmistamiseks sobib tavaline Eestis müüdav tume õlu. Õllele saab anda värvi värvimullaga ehk loodusliku metallioksiidiga. Läike andmiseks võib õllevärvile lisada keedetud linaõli ehk värnitsat.
• Õlle ilus külg tuleb välja ka vanades juuksurite töönippides. Väidetavalt on õlu hea soengutugevdusvahend. Õllega niisutatud juuksed pidavat soengus püsima sama hästi kui juuksevahu ja -lakiga fikseeritult.

Kuidas õlu kõhtu kasvatab?
• Õllesõber naljatab: «Üks õlu võrdub kahe kotletiga. Millegipärast on mul pärast «kuut kotletti» alati tunne, et tahaks terve prae ära süüa.»
• Tegelikult sisaldab üks pooleliitrine õlu 145 kalorit ning kaks kotletti 300 kalorit. Alkohol sisaldab aga n-ö tühje kaloreid, sest imendub otse verre ning keha ladestab selle kiiresti rasvavarudesse. Samas on lahja hele õlu üks kalorivaesemaid alkohoolseid jooke.
• Tegelikult peitub õllekaalu ja -kõhu kasvamise saladus selles, et õlu tõstab söögiisu. Sestap pole süüdi õlu ise, vaid need rasvased suupisted, mis õlle kõrvale ära näksitakse. Kui frititud kanakoivad, küüslauguleivad ja juustupallid asendada lillkapsa, porgandi ja kurgiga (ilma dipita muidugi), ei kasva ka kõht nii kiiresti.

Kuidas õlu kodus valmib?
• 8–10 liitrit vett
• 1200 g linnaseekstrakti
• 12,5 g (1/4) pulka pärmi
• 1 kg suhkrut
• 100 g mett

Valmistamine:
• Keeda ja jahuta vesi toatemperatuurini (umbes 18 °C).
• Sega pärm vähese suhkru ja linnaseekstraktiga ning jäta sooja kohta kerkima. Suhkur ja mesi lahusta vees ja vala ankrusse, lisa linnaseekstrakt ja sega.
• Kui pärm on kerkinud, lisa see ankrusse ja sega.
• Nõu jäta sooja kohta lahtiselt käima ööpäevaks. Kui õlu on käima hakanud, sulge nõu ning vii jahedasse. Esimesest saavutatud rõhust (ligi 6 atm) on soovitatav välja lasta 2/3.
• Suhkru kogusest sõltub õlle kangus.
• Õlut võib teha ka ilma suhkruta – maitse asi.
• Mida kauem õlu käib või seisab, seda kangemaks see läheb.
• Kui soov on laupäeva õhtul õlut nautida, siis õlletegu tuleb alustada esmaspäeval.



Allikas:
www.olleankur.eu