Viljapõllul ootab hane püssipauk ja hernehirmutis

Parv suur-laukhanesid oli eile mitmendat hommikut järjest keha kinnitamas Rahinge lähedal rohumaal.

FOTO: Martin Pau

Põlde rüüstavate hanede peletamiseks kutsub Tähtvere jahiseltsi esimees Mait Siimson seltsikaaslasi püsse paugutama. Läbirändel linde on näha juba nädalaid, suuremat lainet on oodata mõne nädala pärast.

Mait Siimson ise on tänavu Ilmatsalu kandi põldude taliviljaoraselt haneparvi lendu peletanud kolmel korral, esimest korda läinud nädala alguses. Tema arvates on mõistlikum kulutada mõned eurod padruneile, kui riskida jahiseltsi piirkonda jäävate viljakasvatajate kahjunõudega seltsi vastu.

«Kui keegi kurdab, et tema põllu peal käivad, läheme ikka hirmutama. Tahame kõigiga hästi läbi saada,» rääkis Siimson. «Aga me ei aja neid mitte igalt poolt ära, ikka ainult viljapõldudelt,» lisas jahimees.

Igal oma õigus

Haned tõusevad kõmaka peale kindlasti lendu, kuid maanduvad Siimsoni sõnul tihti vaid mõnesaja meetri kaugusel, et naasta, kui paugutaja lahkunud. Tüki paisjärve ja Ilmatsalu vahelisel viljapõllul paistab sel põhjusel paremini toimivat käratu peletusvahend – traditsiooniline hernehirmutis.

«Neli päeva pole haned seal nüüd igatahes käinud,» loendas Siimson kolmapäeval. Eile hommikul paistis hirmutis oma tööga jätkuvalt hästi toime tulevat. Paarisajapealine parv suur-laukhanesid oli poolteist kilomeetrit Rahinge pool rohumaal.

«Eks nad mingi aja pärast harju hirmutisega ära, aga kui nädalagi eemale hoiavad, on ka suur asi,» hindas Mait Siimson.

Rahvusvahelise hanespetsialistide rühma rahvuslik koordinaator Aivar Leito ütles, et põlluveeres paugutamist ei saa hinnata ei õigeks ega valeks, sest linnul on õigus toitu hankida ja inimesel õigus oma oodatavat saaki kaitsta.

«See on paratamatu vastuolu, kuid asi on reguleeritud sellega, et kevadel on jaht veelindudele täielikult keelatud,» meenutas Leito. «Lindude hirmutamine pole mitte ainult lubatud, vaid lausa kohustuslik, kui põllupidaja soovib hiljem kahjude hüvitamist.»

Esimesed haneparved jõudsid Eestisse juba umbes kuu aja eest, läbiränne läheb aga Leito sõnul massiliseks alles mõne nädala pärast.

Suurem osa neist hanedest, kes Tartu kanti ja üldse Eesti sisemaale satuvad, on Leito sõnul suur-laukhaned ja rabahaned. Laukhanede arvukuse maksimum saabub tavaliselt aprilli lõpus ja mai alguses. Läbirändel rabahanede arvukus on tipus veidi varem, mõnel aastal juba aprilli keskpaiga paiku.

«Sel aastal algas ränne tavalisest veidi varem, ka rände maksimum saabub varem,» ennustas Leito.
Haned nuumavad end Eesti karjamaadel ning põldudel paar nädalat, viimased parved lahkuvad edasi põhjakaarde alles mai teises pooles. Viljapõldudest eelistavad nad odrapõlde, sest oder on suure kalorsusega ja annab palju energiat. Rohumaade tärkavat haljast armastab suur-laukhani rabahanest rohkem, rabahani otsib pigem künnipõldudel ristikujuuri.

Aivar Leito on hinnanud hanekahjude ulatust viljapõldudel juba aastakümneid, loendades väljaheiteid ruutmeetrisuurustelt lappidelt. Leito kinnitusel on harvad juhtumid, kui haned suudavad hävitada kuni poole viljateradest ja orasest.

«Sageli, isegi üldjuhul, on tegelik kahju minimaalne,» ütles ta. «Esimene mulje võib olla, et saaki ei tule üldse, aga mõõdukas orase kärpimine hoopis initsieerib taime kasvu ja võib saaki suurendada.»
Leito lisas, et sõnnikuna jätavad haned maha suure hulga orgaanilist väetist.

Ohus on eriti raps

Tartu Agro juhataja Aavo Mölder ütles, et hanekahjude hüvitamist on Tartu Agro taotlenud riigilt igal kevadel ning igal aastal ka hüvitist saanud – näiteks mullu 1100 eurot ja tunamullu 3000 eurot –, kuid tegelik kahju on olnud kindlasti suurem.

Mölderi sõnul on Tartu Agrol igal aastal ära nokitud palju talinisu, kuid märksa enam ohus on talirapsipõllud. Poolnokitud nisust saab asja, kuid samavõrd söödud rapsitõusmest enamasti mitte. Pealegi on rapsipõllu ülekülv kulukam, sest seeme on teraviljaseemnest kallim, märkis ta.

«Ebasoodsa talve tõttu peame üle kümne protsenti talinisupõlde surnud taimede tõttu üle külvama, loodetavasti ei peatu haned meil tänavu kaua,» ütles Mölder.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles