Vanadest käimadest ei tasu kümne varbaküünega kinni hoida, sest alanud kevadhooaeg pakub jalavarjudena mitmekülgset ja mugavat tootevalikut.
Kingamood soosib mugavust
Tartu kaubamaja teenindaja-konsultant Merle Andressoo sõnul soosib alanud kevad igati mugavate jalanõude kandmist, näiteks on asjakohane kanda sportlikke jalanõusid isegi sirgete seelikute ja kleitidega. «Ka kontorijalatsina kasutatakse sportlikku jalatsit,» lisas ta.
Teisalt on tema sõnul hooajale omased ka suvised saapad, mida sobib kanda nii kleitide kui ka pükste ja retuusidega.
Samas leidub mitmesuguse kõrgusega kontsakingi, moes on nii mugavad rihmikud kui ka metalldetailidega ja -kontsadega pidulikud jalavarjud, aga ka baleriinad, mis on saanud teravama nina.
ABC Kinga ja Shu kingaketi turundusjuht Lauri Jürisoo sõnas, et igihaljaste, kõrgete kontsadega kingade kõrval on igati asjakohased ka näiteks platvormkingad, aga ka mugavad suvised gladiaatorrihmikud. Ka ei ole kadunud kuhugi naiselik tikk-konts, uudse joonena on pildis retrolik ümar vorm.
Metalsed detailid
«Justkui ookeanisügavustest pärinenud aardekirstudest ja pärlihunnikutest inspireeritud kivikesed ja iludetailid on kevadsuvise kingamoe üks tõelisi hittjooni,» ütles Jürisoo.
Ta selgitas, et kingade kevadmood on inspireeritud veealusest maailmast ning värvidest on ülekaalus pärlmutter, meresinine, korallroosa ja erkkollane ning kulddetailid: «Värvidest on aktuaalsed metallikvärvid. Aga kuna riidemood on hästi värviline ja kokku on pandud erinevaid mustreid, võiksid jalanõud olla näiteks ihuvärvi või valged.»
Tartu kaubamaja teenindaja Merle Purason lisas, et ka meeste jalatsimoes on omal kohal sportlikud tennised ja samuti nagu naistejalatsitel on värvi siiski vähem, kui oli eelmisel hooajal. «Pigem domineerivad pastelsemad ja õrnemad toonid,» sõnas ta.
Samuti saavad need mehed, kes sandaale piisavalt soliidseks ei pea, soetada endale kuumadeks suvepäevadeks pisikeste augukestega kingad, mis lasevad mõnusalt õhku läbi.
Kuidas valida kingi?
Jalatsite hinnavahe kingapoodides tuleneb Jürisoo sõnul eelkõige kingade valmistamise tehnoloogiast, kuid kindlasti on oma roll ka kaubamärgil: hinnavahe ei pruugi alati tähendada kvaliteedivahet, st ka masstoodangust pärinev king võib olla sama kvaliteetne kui käsitsi valminud kingapaar.
Siiski selgitab Andressoo, et üldjuhul on kallimad kingad valmistatud kvaliteetsemast materjalist, kunstmaterjal ei ole jalale kuigi hea, peale selle on kallimad jalanõud ka üldiselt mugavamad.
Jürisoo viitas, et kingi valides tuleb mõelda sellele, kus neid kandma hakatakse: peokingad ju matkale ei sobi ja vastupidi. Kui meelepärane mudel on valitud, tuleb leida ka õige suurus.
Selleks peaks Jürisoo soovitusel proovima nii tavapärast suurust kui ka number väiksemat ja suuremat. Proovida tuleb mõlema jala kinga ning nendega ka poes ringi kõndida.
Kuna näiteks eelkooliealise jalg võib kasvada ettehoiatamata mitu suurusnumbrit, peetakse heaks tavaks, et lapse kinnisem jalats peab olema kindlalt fikseeritud pahkluu piirkonnast, kuid pakkuma samas vabadust varvaste juures. Siiski võib kasvuvaru olla kuni sentimeeter, suuremate jalanõudega võib lapse liikumine olla takistatud ja ta võib hakata komistama.
Väikene õhuruum varvaste juures on igati paslik ka täiskasvanu talvesaabastel, sest siis ei pea kartma, et jalg hakkab külmetama. «Aga siinkohal tasub meeles pidada, et jalats ei tohi jalas loksuda,» märkis Jürisoo ning lisas, et ehtsast nahast valmistatud jalats venib, seetõttu tasuks ka kevadjalatsid soetada siiski võimalikult parajad, ent mitte väikesed.
«Kui tõepoolest on leitud uus armastus uue kingamudeli vastu, ent see jalga proovides pigistab, tasub proovida jalatsipoodides müügil olevat venitusvahtu, mis peaks andma leevendust pigistava kinga osas,» soovitas ta. Siiski venitab see vaht Andressoo sõnul jalanõusid pigem laiusesse kui näiteks numbri võrra suuremaks. Purason lisas, et kui kinga liist jalaga ikka ei sobi, tasuks siiski valida teistsugused kingad.
Andressoo sõnul on kingapoodides ka vahendid kingade kontsataguse ruumi reguleerimiseks, pöia täitmiseks ning liialt madalana tunduvate baleriinade jaoks ka kontsa tõstvad padjakesed ning võlvitoed.
Oluline on Andressoo ja Purasoni selgitusel aga see, et ka kingad tahavad puhata, mistõttu võiks meestel olla ühel hooajal vähemalt kaks paari jalanõusid igapäevaseks käimiseks ning naistel võiks neid olla poole rohkemgi.