Elo Kiivet: rahva hääl bussipõrina saatel

Elo Kiivet

FOTO: TPM

Linnavolikogu võttis vastu ja saatis avalikule väljapanekule Tartu bussijaama detailplaneeringu. Mida see täpsemalt tähendab ja mis saab edasi, seda tahaks järgnevalt veidi rohkem lahti seletada.

Paar aastat tagasi arhitektuuribüroos töötades kirjutasin, et linna planeerimine ei tohi olla anonüümne ega kulgeda kabinetivaikuses.

Nüüd olen ise ootamatult osake palju kirutud bürokraatiamasinast ja avastanud ennast arengustrateegiate, arengukavade ja muude visionaarsete dokumentide vahelt kabinetist, kus sahisevad dokumendid ja klõbiseb klaviatuur, aga ebaproportsionaalselt vähe on kuulda inimeste häält – elanike, kohalike, huviliste arvamusi ja ettepanekuid.

Paberimaailm ja pärismaailm peavad kokku saama. Aga juhtuda ei saa see niisama puhtalt gravitatsiooni või mõtte jõul – kokku viima peavad need ikka inimesed ise.

Muutuv visiitkaart

Tartu südames, niinimetatud uues keskuses käivad kohati üsna tuliseks kippuvad arutelud bussijaama planeeringu teemal. Tegu on küll vormiliselt Tasku äri- ja Dorpati konverentsikeskuse laiendust võimaldava detailplaneeringuga, aga selle käigus muudetakse ka praeguse bussijaama töökorraldust ja paiknemist.

Bussijaama on nimetatud uhkusega nii linna visiitkaardiks kui ka pettunult muude rahvapäraste, mitte nii sõbralike nimedega, aga vaieldamatult on tegu omamoodi väravaga, mida läbivad omad, sõbrad-tuttavad ja ka päris võõrad ning mis kujundab ka üsna olulise esmamulje Tartust.

Praegu avaneb ülikoolilinna keskusest pilt kui kahtlase maiguga agulist, kus suuniseid on raske leida ja nõutust süvendab segane, jalakäijat-jalgratturit mittearvestav liikluskorraldus. Seega on planeeringuga võetud eesmärk linnaruumi korrastada nii arhitektuurselt (selgemad hoonemahud kvartalis) kui ka selle ruumikasutust (jalakäijatele avaramad ja ohutumad liikumisvõimalused) loogiline ja aus.

Detailplaneering on sõna, mis erialavälistele inimestele üldjuhul väga palju ei ütle – et tegu on raamistikuga, mille sees opereerides saab hiljem maja ehitada, on suures plaanis õige.

Küll aga on lisaks tegemist põneva nähtusega ses mõttes, et kogu protsessi põhilisem eesmärk on kaasata maksimaalselt avalikkust ehk saada teada ja/või aru, mida ühiskond mingis punktis ootab, kust jooksevad piirid, millest üleastumine riivab kellegi huve, ning milline lahendus oleks konkreetses asukohas parim.

Tihti taandub see loomulikult kompromisside otsimise kunstiks, aga see ei välista sugugi head tulemust. Planeerimine oma olemuselt ongi kõigi poolte läbirääkimine ja erinevate võimaluste kaalumine.

Mis on aga õnnestunud detailplaneeringu koostamise eeldused? Ühelt poolt loomulikult mõistlik tellija ja professionaalne planeerija ning kehtivate õigusaktide järgimine, teisalt aga aktiivne ühiskond.

Kodanikel on siin väga suur võimalus kaasa rääkida ja sõna otseses mõttes endale tulevikku, homset elukeskkonda  kujundada. Mängu tuleb viimasel ajal moesõnaks muutunud kaasamine, mis kohatisest ebaõigest üledoseerimisest hoolimata kannab endas siiski üllast mõtet.

Kaasamine on Tartus veel üsna lapsekingades, aga õiges suunas astub samme nii kaasava eelarve katsetamine kui ka kaasava linnajuhtimise komisjon volikogus.

Osalevad kodanikud

Mis on aga siinkohal oluline rõhutada: kaasamist peetakse praegu veel tihti kuskilt ülevalt poolt, anonüümsest «nende» ringist tulenevaks otsuseks, millega justkui antakse kodanikele luba mingis protsessis mingites etteantud raamides arvamust avaldada ehk kaasamine on kui info (seadusjärgne) edastamine. Kaasatud olemine näib seega oma olemuselt paljudele kahjuks passiivse nähtusena.

Vastand sellele võiks olla aga osalev kodanik, kes on aktiivne, teab oma õigusi ja tal on oma arvamus, ta ei oota lubavat käeviibet sõnavõtuks, vaid – kui vanasõna appi võtta – tuleb ja aitab, kus viga näeb laita.

Bussijaama planeeringu avalik väljapanek kestab 9. aprillini. See on aeg, mil kõigil huvilistel on võimalik tutvuda planeeringu ülevaatliku plakatiga bussijaama ootesaalis, paberkandjal kogu avaliku materjaliga linnaplaneerimise osakonnas Raekoja plats 3 (tõsi, kõrgel kolmandal korrusel) või siis internetis Tartu kodulehel. Ühtlasi saab igaüks esitada vastuväiteid või ettepanekuid, näiteks meilitsi aadressil lpmko@raad.tartu.ee.

Linnavalitsuse ülesanne on esitatud argumentidele reageerida ehk neid arvestada või mitte arvestada, igal juhul oma seisukohti põhjendades. Seda kohustust tuleks siinkohal mõista mitte koorma sünonüümina, vaid missioonina tagada avalikus ruumis maksimaalne avalik huvi.

Seega on täna veel igal kodanikul võimalus kaasa rääkida selles, milline tuleb Tartu uus keskus, uus bussijaam ja seda ümbritsev avalik linnaruum.

Praegune planeeringuvariant on küll viimistletud ja värviliseks tehtud, aga ometi ei tähenda see, et just täpselt sellise lahenduse peaks volikogu kehtestama – paremaks saab ju alati teha.

Detailplaneeringut tutvustav avalik arutelu toimub juba sel neljapäeval, 27. märtsil kell 17 Dorpati konverentsikeskuses (Turu tn 2, neljas korrus), kus saab kogu planeerimiskäigu kohta veel täpsemat infot, oma küsimustele vastuseid ja loomulikult ka esitada oma arvamust.

Rahva hääl on see, mis bussipõrinast üle peab kostma.

Tagasi üles