Linnupeletid ajasid ornitoloogid turri

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kesklinna parkides pinke ja tänavaid reostavate suleliste tõrjumiseks otsustas linnavalitsus soetada kolm linnu­peletit, millest vaid üks hakkab esialgu tööle. Margus Ansu

FOTO: Margus Ansu

Hakid ja varesed on aastaid kesklinnas pinkidele ja tartlastelegi haisvaid lärakaid plärtsatanud, halvemal juhul on need linnud mõnd kahejalgset rünnanud. Nüüd asub linnavalitsus vasturünnakule, kuid ornitoloogid pole sellega päri.

Linnu­peleti

FOTO: Margus Ansu

Tartu linnavalitsus eraldas reservfondist 7770 eurot kesklinna kolme linnupeleti soetamiseks ja paigaldamiseks. «Tartlased on kaua kurtnud, et kesklinnas on linnud pingid täis roojanud ning et suleliste pärast tuleb mõnes kohas käia ka selge ilmaga vihmavarjuga,» põhjendas otsust Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.

Eeskuju võeti ASilt Tallinna Sadam, mis paigaldas pea kaks aastat tagasi kajakate vastu linnupeletid, kust kostub kajaka hirmsat hädakisa. «Tallinna sadama inimesed väidavad, et linnupeletid töötavad, nad tahavad neid juurdegi osta,» ütles Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna linnapuhastuse peaspetsialist Mart Lukason.

Hädakisa kõlarist

Tartus hakkab päikesepatareil töötava peleti kahest kõlarist teatud aja järel kõlama vareste ja hakkide hädakisa. «Meie eesmärk on varesed ja hakid kesklinnast eemale peletada,» selgitas Mart Lukason.

Linnupeletid pannakse esialgu kõige enam karjuvatesse kohtadesse: Kaubahoovi, Vabaduse ja Ülejõe parki. Kesklinna pargis peaks 200-meetrise tööraadiusega linnupeleti hakkidele ja varestele tuule alla tegema ka Barclay platsil. Vabaduse pargis seatakse peleti üles nii, et see mõjub sulelistele ka Politseiplatsil.

Rein Haagi sõnul taheti Tartusse osta viis linnupeletit, kuid nende üsna kalli hinna tõttu piirduti esialgu kolmega. «Vaatame, kuidas katseprojekt õnnestub ja siis otsustame, kas ostame veel linnupeleteid või ei,» ütles ta. «Toomemäel ja Ropka pargis on meil lindudega sama mure.»

Linnupeletid teevad 42–46-detsibellist häält. «Peletite pakkuja arvab, et linnamelus automürina taustal ei pane inimene seda häält tähele,» märkis Mart Lukason. «Vaiksemas kohas on seda küll kuulda.» Ta lisas, et linnupeleteid soovitasid ühe võimalusena ka ornitoloogid, kes tegid Tartu kesklinnast lindude tõrjumiseks uuringu 2007.–2008. aastal.

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) teatas aga eile, et taunib linnupeletite paigaldamist Tartu kesklinna.

«EOÜ-l puudub teave konkreetsete seadmete tõhususe ja liigilise selektiivsuse kohta,» kirjutas Tartu Postimehele ühingu nimel ornitoloog Veljo Volke. «Eeldades, et linnu­peletid toimivad, on linnavalitsuses kavandatav selges vastuolus loodushoiu üldiste põhimõtete ja looduskaitseseadusega. Nimelt on lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal sobimatu ja ka seadusega keelatud.»

Vabaduse puiestikus ja Ülejõe pargis asuvad künnivareste pesitsuskolooniad, seal on künnivareste pesitsusaeg alanud ja neid ei tohi häirida. Kaubahoovi platsil ööbivad hakid, kes asuvad samuti paari nädala jooksul pesitsema.

On ka teisi võimalusi

Sellepärast laidab EOÜ Tartu linnavalitsuse otsuse lindude tahtlikuks häirimiseks nende pesitsusajal maha ja kutsub üles linnupeletite paigaldamisest loobuma.

Linlaste ja lindude vastasseisu lahendamiseks soovitab ühing kaht võimalust: pesitsuskolooniatesse ja lindude ööbimiskohtadesse saab panna inimesi rõivaste määrimise ohust teatavad sildid ning kolooniate all olevad pingid võib paigutada mujale. Kirja lõpus seisab, et vähetähtis pole ka linlaste harimine jalgupidi pinkidel istumise sobimatusest.

Eile õhtupoolikul teatas Tartu linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg, et EOÜ kirjaga arvestatakse. «Vabaduse ja Ülejõe pargis paneme peletid tööle mai lõpus,» ütles ta. Kaubahoovi platsil, kus linnupesi pole, hakkab peleti tööle aprilli keskel.

Mõni aasta tagasi kaalus ka Jõgeva linn hakkide ja vareste kesklinnast eemale tõrjumiseks linnupeleti osta, kuid see plaan ei saanud teoks.

«Tegelesime asjaga tõsiselt, pidasime palju nõu ja jõudsime järeldusele, et see üsna kallis asi ei anna soovitud efekti,» ütles Jõgeva linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Vello Ründva.

Tagasi üles