Liikuv bioklass alustas rändu

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldiselt peaks rändavas bioklassis osalema 24 õpilast, eilsel esimesel käigul Treffneri gümnaasiumisse oli noori aga lausa 31, terve klassitäis. Pildistamise hetkel tekitas elevust pipeteerimisvõistlus, kus pidi kätte saama võimalikult täpse koguse.
Üldiselt peaks rändavas bioklassis osalema 24 õpilast, eilsel esimesel käigul Treffneri gümnaasiumisse oli noori aga lausa 31, terve klassitäis. Pildistamise hetkel tekitas elevust pipeteerimisvõistlus, kus pidi kätte saama võimalikult täpse koguse. Foto: Kristjan Teedema

Õpilastele kõrgetasemelise geenilabori sisseseadmiseks pole koolil nüüd vaja muud, kui kutsuda külla rändav bioklass. Tudengid tulevad oma varustusega ja teevad õpilastega nelja tunni jooksul katseid, millest muidu saab lugeda vaid õpikust.

Eelmisel sügisel sõlmis Tartu ülikool lepingu maailma juhtiva teadusettevõttega Thermo Fisher Scientific, et Leedus juba toimiv rändava labori vorm tuua ka Eestisse.

Firma andis ülikoolile bioklassi jaoks rohkem kui 50 000 dollari väärtuses laboritehnikat. Õpilased said kasutamiseks n-ö baasvarustuse, mis on olemas igas päris molekulaarbioloogia- või geenitehnoloogialaboris, kuid mida üldjuhul nähakse vaid pildi pealt.

Rändava bioklassi eestvedaja, TÜ molekulaarse biotehnoloogia professor Ants Kurg ütles, et ega enne ka siin käed rüpes istutud, aga koolikülastusi sai teha ainult Tartus ja ülikooli labori oma tehnikaga. Selle sai laborist ära viia ainult lühikeseks ajaks.

Nüüd, ainult üheks eesmärgiks mõeldud aparatuuriga saab sõita ära kasvõi nädalaks nii Tallinna, Saaremaale kui ka Värskasse.

Esimene väljasõit jäi aga veel lühikeseks, eile pandi labor DNA-ga katsete tegemiseks püsti Treffneri gümnaasiumis.

Leedus juba töötab

Kooli bioloogiaõpetaja Saima Kaarna rääkis, et loomulikult oleks ideaalne, kui selline aparatuur oleks koolil endal igapäevaseks kasutuseks olemas, aga arvestades maksumust, on see ilmselgelt utoopiline mõte.

Treffneri gümnaasiumi õpilased on aga laborivarustust saanud suuresti tänu tutvustele näppida ennegi. Kaarna sõnul on mõned vanemad või vilistlased ise laboris tööl ja siis on saanud käia uudistamas.

Tänapäeval ei olevat aga tublidel õpilastel enam tohutut soovi kindlasti geenitehnoloogiat õppima minna, see vaimustus jäi umbes viie aasta taha.

Nüüdseks on noorte romantilised unelmad hajunud ja on üsna hea ettekujutus, mida see laboritöö endast täpsemalt kujutab, kui palju on selles põnevate avastustega võrreldes tuima pipeteerimist ning geenitehnoloogia eriala valivad vaid tõelised huvilised.

Eilsel esimesel väljasõidul käis kohal ka Thermo Fischer Scientific Balti regiooni asepresident Algimantas Markauskas. Ta rääkis, et Leedus juba ligi kolm aastat ringirännanud labor on ilmselgelt oma eesmärki täitmas, sest mõned kõige esimestes töötubades osalenud keskkooliõpilased on nüüd juba labori korraldajate hulgas.

Praegu mõtleb firma sarnase projekti alustamisele Lätis. Mar­kauskase sõnul võivad aga nemad küll anda aparatuuri, kuid enne tahavad nad kindlad olla, et selle vastuvõtjatel on motiveeritud meeskond, kes on valmis kogu projekti vedama ja kõrgetasemeliselt korraldama.

Tudengitele kasulik

Tartu ülikool kasutab rändavas bioklassis ära tudengite tööjõudu, kaasa teevad nii bakalaureuse- kui ka magistriastme üliõpilased.

Kurg ütles, et praegu pole soovijatest puudust olnud ja et seda ka edaspidi kindlustada, loodi spetsiaalne vabaaine.

Ainepunktide kättesaamiseks on üliõpilastel vaja osaleda ettevalmistaval kursusel – keerulisest teemast arusaadavalt rääkimine ei tule kaugeltki kõigil loomulikult – ja koolides laboriga käia.

Lisaks esinemiskogemusele saavad tudengid seal katsetada ka õpetamist. «Tudengid tahavad kooli proovima minna, aga ainus võimalus on «Noored kooli» programm, see on ju kaks aastat,» ütles Kurg.

Igal sõidul hakkab käima üks-kaks tudengit, kes räägivad teoreetilist juttu, ning iga nelja õpilase kohta üks tudeng, kes juhendab ja abistab oma laudkonda katsete tegemisel.

Tudengite kasutamise pluss on Kure arvates ka see, et nende vanusevahe gümnaasiumiõpilastega on väga väike ja neilt on noortel julgem abi küsida või näiteks ülikoolis õppimise kohta uurida.

Rändav bioklass hakkab koolides käima kord nädalas, praegu on ennast kirja pannud ligi 50 kooli. Enne lõpueksameid ja suvevaheaega on plaanis ära käia umbes kümnes koolis. Koolidele on praegu ja loodetavasti ka tulevikus labori külaskäik tasuta, transpordiraha leiab ülikool praegu ise.

Kurg ütles, et tulevikukujutluses rahastab nende sõite haridusministeerium, kuid selleks tuleb kõigepealt bioloogiaõpetajatele oma kasulikkust tõestada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles